Читать книгу Rikkaks saamise õpik - Jaak Roosaare - Страница 7

Ükski muutust propageeriv raamat ei saa mööda eesmärkide seadmisest. Fakt on see, et kui Sa ei tea, kuhu Sa lähed, siis on väike tõenäosus, et õigesse kohta välja jõuad. Ma ise õppisin eesmärke seadma ja saavutama peamiselt USA-s raamatuid müües – ilma selgete, kirjalike ja emotsionaalsete eesmärkideta oleks väga raske olnud inimeste „Ei!”-sid, põrgukuumust ja koduigatsust taluda ning seda tööd teha 14 tundi päevas, 6 päeva nädalas ja 12 nädalat järjest.

Rikkusega seoses oleme ilmselt kõik eesmärke seadnud – olgu selleks siis esimene jalgratas, uhke auto või finantsvabadus. Mäletan, et minu üks esimesi selgeid eesmärke oli osta endale muusikaga käekell. Nagu paljud tulevased rikkad (näiteks USA miljardärist investor Jim Rogers), alustasin ka mina oma rahalise impeeriumi loomist taara korjamisega. See oli omal ajal laste jaoks päris popp tegevus. Suviste pidude ajal oli lauluväljakul sageli iga õllepudeliga pidulise ümber kogunenud 4-5 saaki noolivat pudelikorjajat, kes üritasid taara ära näpsata juba enne kui see tühjaks sai. Nii see raha tuli, paarkümmend senti korraga. Ja pärast kuid kestnud rassimist saingi lõpuks oma vaevaga teenitud kella poest ära osta. Tagantjärgi pean kurbusega tunnistama, et ega see kell tegelikult suurt rõõmu ei pakkunudki, suurim rõõm oli sellest unistada ja vaadata, kuidas unistuse täitumine järjest läheneb.

Teine, ilmselt asjakohasem mälestus selgest eesmärgist oli mul siis, kui sain 19. Vaatasime perega koos telesaadet „Kes tahab saada miljonäriks?” ja mingil hetkel hakkasid mu ema ja isa arutama selle üle, kui uskumatu ja suur summa on ikkagi miljon krooni (aasta siis oli 2001). Ja millegipärast otsustasin ma sealsamas diivanil televiisori ees, et hiljemalt 25. eluaastaks on mul miljon krooni koos. Ilmselt oli mul sellel hetkel hinge taga paarkümmend tuhat krooni (mis oli investeeritud Hansapanga aktsiasse) ja ma olin lõpetamas I kursust ülikoolis. Aga see teadmine oli nii kindel, et ma justkui aimasin, et nii läheb. Ja 11. detsembril 2006 ületasid mu varad 1 miljoni krooni piiri! Olin suutnud oma eesmärgi täita veidi vähem kui neli kuud enne 25. aasta sünnipäeva. See oli minu jaoks väga heaks kinnituseks, et kui panna paika eesmärgid, neid pidevalt endale meelde tuletada ja neisse uskuda, siis hakkavad põnevad asjad juhtuma!

Eesmärkide tähtsusest annab hästi aimu ka kuulus lugu (tegelikult siiski legend) Harvardis tehtud uuringu kohta. 1979. aastal viidi Harvardi ülikoolis läbi küsitlus, kus MBA programmi värsketelt lõpetajatelt küsiti, kas nad on pannud oma tuleviku eesmärgid enda jaoks detailselt kirja. Selgus, et 84 % vastanutest puudusid selged eesmärgid, 13 %-l vastanutest olid eesmärgid läbi mõelnud, kuid polnud neid üles kirjutanud ja vaid 3 % olid oma selged eesmärgid ka paberile pannud. Kümme aastat hiljem intervjueeriti samu inimesi uuesti ja selgus, et need 13 % tudengitest, kellel eesmärgid olid peas olemas, teenisid keskmiselt kaks korda rohkem, kui tudengid, kellel eesmärgid puudusid. Mis aga veelgi hämmastavam: 3 % tudengitest, kes olid oma detailsed eesmärgid ka kirja pannud, teenisid üle kümne korra rohkem kui kõik ülejäänud 97 % kokku! (allikas: What They Don’t Teach You in the Harvard Business School, autor Mark McCormack)

KUIDAS EESMÄRKE SEADA?

Üks parimaid reegleid eesmärkide seadmiseks on SMART: eesmärk peaks olema üksikasjalik (Specific), mõõdetav (Measurable), saavutatav (Attainable), asjakohane (Relevant) ja tähtajaline (Time-oriented). Lisaks tuleks eesmärk kirja panna, seda endale pidevalt meelde tuletada ja hakata seda uskuma.

Minu 1 miljon krooni 25. eluaastaks vastas SMART-reeglile päris hästi (kuigi ma polnud siis mingitest eesmärgistamise reeglitest veel kuulnud). See oli piisavalt üksikasjalik ja mõõdetav (1 miljon krooni), ma uskusin, et see on saavutatav (kuna tähtaeg oli piisavalt pikk!), see oli minu jaoks oluline ning see oli tähtajaline (25. eluaastaks). Võrrelge seda eesmärki näiteks paljude inimeste rahalise eesmärgiga „Ma tahaks kunagi rikkaks saada!” Mis tähendab rikkaks? Millal on kunagi? Kas „tahaks” või „saan”? Pole siis ime, et sellised eesmärgid täide ei lähe!

100 EESMÄRKI

See oli ilmselt aastal 2005 või 2006, kui ühel koolitusel tuli paberile kirja panna 100 eesmärki, asja või oskust, mida ma tahan elu jooksul saavutada. Kui Sa pole sellist harjutust varem teinud, siis soovitan soojalt. Mine kuhugi hubasesse kohvikusse, võta tass kuuma jooki ja asu oma elu kujundama… Ilmselt avastad kusagil 40. või 50. eesmärgi juures, et fantaasia hakkab otsa saama. Et ei oskagi nagu midagi rohkem tahta või teha või õppida…

Mõned aastad hiljem leidsin sahtlist oma tollase lehe ja hakkasin põnevusega lugema, mis ma kirja olin pannud. Esiteks selgus, et mu fantaasia oli otsa saanud juba numbri 47 juures. Eesmärke lugedes tuli mul aga lausa külmavärin peale, sest nii paljud neist olid paari aastaga täitunud, ilma et ma oleks isegi mõelnud või keskendunud nende saavutamisele. Ma ei tea, kas see on alateadvus või tõenäosusteooria, aga näiteks olid eesmärkideks „käia Hawaiil” (vahepeal olin ma Hawaiil abiellunud) ja „teha sukeldumisload” (saime need abikaasaga alles mõned nädalad tagasi). Niisuguseid „isetäitunud” eesmärke oli veel. Ja need eesmärgid täitusid, ilma et ma oleks oma eesmärgilehte kunagi isegi vaadanud! Nii et pane julgelt 100 eesmärki kirja ja vaata igal hommikul kohvi kõrvale see nimekiri läbi. Veel on hea mõte võtta igal kuul üks eesmärkidest ja see lihtsalt ära saavutada. Siis tead, et elu on elamist väärt ja kõik need ägedad asjad ei jää ootama seda müstilist „kunagit”, mis tegelikult ei saabu. Lisaks avastad, et suurem osa eesmärkidest ei vajagi saavutamiseks mitte niivõrd palju raha, vaid pigem kättevõtmist ja tahet asi ära teha. Üks mu lemmikraamatutest on elueesmärkide saavutamisest kõnelev Ian Usher’i „A Life Sold”. Tegemist on mehega, kes pärast naisest lahutamist oli väga lähedal enesetapule, kuid otsustas sillal seistes hoopis oma senisest elust loobuda ja saavutada 100 nädala jooksul 100 elueesmärki – alates haidega sukeldumisest ja lõpetades alasti langevarjuhüppega. Minu suureks hämmastuseks sai ta enamiku eesmärkidega hakkama väga piiratud eelarvest hoolimata.

Et käesolev raamat on eelkõige rikkaks saamisest, siis on viimane aeg panna paika ka oma rahaline eesmärk. Seda võib sõnastada kahte moodi – läbi oma varade või läbi passiivse sissetuleku. Mõlemal juhul on oluline meeles pidada SMART-reeglit.

MINU RAHALINE EESMÄRK:

Mina, … ,

luban, et hiljemalt … / … /20 … on

minu puhasväärtus … eurot.

ja/või

Minu igakuine passiivne sissetulek

on hiljemalt … / … /20 … ... eurot.

Järgmine samm eesmärkide saavutamisel on vaadata, kus Sa asud praegu ja koostada tegevusplaan, et sihile jõuda. Siinjuures on tähtis jagada eesmärk väiksemateks osadeks (vahe-eesmärkideks), et lihtsustada lõppeesmärgini jõudmist. Seda on hea võrrelda minu esimese suusamaratoniga – eesmärgiks oli enne finiši sulgemist raja lõppu jõuda, vahe-eesmärgiks aga pidada vastu järgmise toidupunktini – pole vist vaja lisada, et ma polnud ettevalmistavat trenni eriti teinud.

Lisaks aitavad vahe-eesmärgid ka kontrollida, kas liigud ikka õiges suunas ja õige kiirusega, sest vastasel korral võid avastada, et 25. sünnipäevani on jäänud vaid üksainus nädal, aga miljonist ei ole veel mingit märku. Lähemalt võib eesmärkide ja nende saavutamise kohta lugeda Peep Vainu raamatust „Kõige tähtsam küsimus”. (Peep oli muuseas üldse esimene eestlane, kes Ameerikas raamatuid müümas käis ja suuresti tänu tema initsiatiivile see võimalus Eestisse jõudiski).

Et eesmärkidele jõudu ja tõmmet juurde anda, on hea mõte need siduda mingi emotsiooniga. Öeldakse, et inimesi motiveerib ahnus ja hirm. Neist kahest halvamaigulisest emotsioonist annab aga ehitada päris toimivaid emotsionaalseid eesmärke. Näiteks hirm, et Sul ei ole oma laenude tagasimaksmiseks piisavalt raha ja korter pannakse sundmüüki. Või ahnus luksusliku puhkuse järele Kariibidel. Ole loov!

Kui eesmärk paigas, siis tasub seda endale ka silmade ette riputada. Paljud eesmärgid võtavad konkreetsema mulje siis, kui nad endale visuaalseks teha. Näiteks koostasin ma oma eesmärkide kohta slaidiesitluse, kus iga eesmärki iseloomustab vastav foto. Legendaarne on lugu, kuidas noor Jim Carrey kirjutas endale tšeki 10 miljonile dollarile märkusega „Näitlemise eest” ja pani sinna 15 aasta kauguse kuupäeva. Nii et igal juhul tasub oma eesmärgid kirja panna ja ennast nendega ümbritseda!

Tegelikult ei tahagi me ju rikkaks saada lihtsalt mingi rahanumbri pärast. Me tahame rahalist vabadust, et veeta rohkem aega perega, külastada põnevaid kohti, sõita ilusa autoga, süüa luksuslikes restoranides… Kõik need eesmärgid on saavutatavad palju väiksema rahaga kui Sa tegelikult arvad. Vaja on vaid eesmärgid kirja panna, visuaalseks teha ja nende suunas liikuma hakata!

MÕTTETÖÖ

MINU 100 EESMÄRKI