Читать книгу Raadiotehnika alused - Jaak Umborg - Страница 21

Raadiolainete levi |

21

gia kaod ruumis ja maapinnas. Kui saatja ja vastuvõtja antennid paik-nevad maapinnalt samal kõrgusel, siis otse ja peegeldunud ruumilained neutraliseerivad üksteist ning pinna-laine domineerib (vt joonis 1.7). Mida kõrgemal maapinnast antennid paik-nevad, seda suurem on ruumilainete osatähtsus võrreldes pinnalainega ja mingist kindlast kõrgusest alates antenni kõrguse suurendamine side vahekaugust enam ei suurenda.

Pinnalained levivad kõige paremini merevee kohal, kõige suurem on sig-naali sumbumus metsade ja troopiliste džunglite kohal. Sumbumine mistahes pinna kohal suureneb sageduse suurenedes.

Pinnalaineid kasutatakse ka sideks laevade vahel, kalda ja laeva vahel, navi-gatsioonisüsteemides merenduses. Madalatel raadiosagedustel kasutatakse pinnalaineid sideks allveelaevade ja kaevandustega.

Pinnalainete puhul peab arvestama järgnevate tehniliste raskustega:

saatja võimsus peab olema suur;

suhteliselt madal raadiosagedus nõuab suuremõõdulisi antenne;

kaod pinnases sõltuvad pinna koostisest ja struktuurist ning muutuvad suurtes piirides.

Pinnalaine eelised on:

praktiliselt on võimalik mistahes maakera kahe punkti vahel luua sta-biilne raadioside, kui on olemas vajalik saatja võimsuse ressurss;

pinnalainete levile atmosfääri muutused praktiliselt mõju ei avalda.

Ruumilainelevi korral raadiolained liigituvad levi järgi järgnevalt:

otselained, mis levivad otsenähtavuse piires saatja antennist vastuvõtu antenni;

maapinnalt peegeldunud lained, mis levides saateantennist vastuvõtu antenni peegelduvad maapinnalt (vt joonis 1.7, laine 3).

Otselaine levi on piiratud maakera kumerusega. Refraktsiooni tõttu atmo-sfääris paindub raadiolaine maakera kumeruse taha, seetõttu optiline horisont erineb raadiohorisondist, mis ulatub kaugemale. Ruumilainelevi toimub maa-pinnast kõrgemal ja sellele avaldab olulist mõju atmosfäär. Maa atmosfäär, mille paksus on üle 1000 km, jaguneb kolme kihti: troposfäär, stratosfäär ja ionosfäär.

Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis kujutab endast lämmastiku, hapniku ja argooni segu ja ta ulatub 10–20 km kõrgusele (poolustel 10 km, troopilistel aladel 20 km). Troposfäär sisaldab endas 80% atmosfääri massist, seal toimuvad kõik ilmastiku nähtused.

Tabel 1.2. Raadioside vahekaugus pinnalaine korral

Sagedus

Vahekaugus, km

100 kHz

200

1 MHz

60

10 MHz

6

100 MHz

1,5