Читать книгу J. Bergmann'i laulud - Jaan Bergmann - Страница 5

Kuldsest ajast köitis rüütlikäsi

Eesti rahwa orjakütkesse:

Waewas walgus walus silmawesi

Tuimaks jäänud tumma palgele:

Polnud pöörmist seitsmel aastasajal,

Polnud päästjat rüütli, Rootsi ajal!

Sääl lendas Wene kotkas wõidutiiwul

Ja Peeter keelis sõda põlemast.

Weel aastasada weeres hädawiiwul,

Sääl hüüdis Aleksander wägewast:

„Prii olgu rahwas wabal Eesti pinnal!”

Ja rõõmu wärin heljus Eesti rinnal.

Priiuse nime

Kiitis ju keel,

Orjuse pime

Walitses weel!

Sääl päris wanemate trooni

Ja pani pähä keisrikrooni

Aleksander Teine.

Hääl hüüdis kõrge isa huulis

Ja rahwas keisri käsku kuulis:

Uus seadus Eestimaale anti

Ja orja-ahel hauda kanti!

Ja kiriklik keeld

Ning nurjuse neeld

Jäi kõrwale meilt

Iga tegewuse teilt.

Ja kaswis kirjandus

Ja kosus korjandus

Ning seltsielu sigis.

Ja palehigis

Wõis omastada oma maad,

Mis riisund temalt aastasaad,

Prii Eestlane,

Truu keisrile:

Wõis haridust nõuda

Ja edasi sõuda

Ja paremust püüda

Ja õnnelist hüüda:

Elagu isamaa isa, keiser!

Nii mööda lendas weerand aastasada

Ja algas õnnistusel teine rada.

Sääl pääsis põrgu põhjast salamahti

Üks tige metsaline lõjast lahti.

Ja waiksel sammul,

Weel mehe rammul,

Käis keiser teed.

Sääl pahwatas põlema põrgu püüs —

Ja kallima kiskus kurjade küüs!

Oh! Miljonid woolanud silmaweed!

Hinga rahus, kõrge isa,

Wiimses woodis waikseste!

Silmapisar palaw, wisa,

Weereb palgelt sinule.

Parem weel kui hõbepärg,

Magusam kui mesikärg,

Tänumeel, mis igawest

Ei läe Eesti südamest.

Mis õnnis isa meile heldest annud

Ja Eesti rahwas armu meeles kannud,

Mis isa algand, poeg saab seda täitma

Ja isasüdant Eestimaale näitma.

Kui tihe tamme salk

Ja kiir kui wäle walk

On Eesti rahwas sääl,

Kui hüüab Aleksandri hääl.

Et hüüdku aga keisri hääl,

Siis Eesti rahwas hõiskab sääl:

Issand, oh kaitse ja

Kinnita keisrit!

Tugewaks teda ja kuuljaks tee!

Issand oh hoia ja

Õnnista keisrit!

Wägewaks teda ja heldeks tee!

Walitse warjuks meil',

Wägewam keiser,

Õnneks ja auuks otsani!

Truuiks jääme sull',

Isalik keiser,

Wiimse weretilgani!

Hinga rahus, kõrge isa,

Wiimses woodis waikseste!

Silmapisar palaw, wisa,

Weereb palgelt sinule.

Parem weel kui hõbepärg,

Magusam kui mesikärg,

Tänumeel, mis igawest

Ei läe Eesti südamest.

Mis õnnis isa meile heldest annud

Ja Eesti rahwas armu meeles kannud,

Mis isa algand, poeg saab seda täitma

Ja isasüdant Eestimaale näitma.

Kui tihe tamme salk

Ja kiir kui wäle walk

On Eesti rahwas sääl,

Kui hüüab Aleksandri hääl.

Et hüüdku aga keisri hääl,

Siis Eesti rahwas hõiskab sääl:

Issand, oh kaitse ja

Kinnita keisrit!

Tugewaks teda ja kuuljaks tee!

Issand oh hoia ja

Õnnista keisrit!

Wägewaks teda ja heldeks tee!

Walitse warjuks meil',

Wägewam keiser,

Õnneks ja auuks otsani!

Truuiks jääme sull',

Isalik keiser,

Wiimse weretilgani!