Читать книгу Sõjaline talent. Sari "Orpheuse Raamatukogu" - Jack Mcdevitt - Страница 7

Haud oli sada kuuskümmend standardaastat vana. Küllaltki värske Püha Antoniuse mõõdupuu järgi. Aga graveering polnud täielik. Ordu märk oli puudu.

Piiskop uuris hauakivi ja pühkis maha vähese lume, mis võis katta graveeringut.

«Ära näe vaeva, Cam,» ütles kloostriülem. «Seda pole seal.»

«Miks mitte?» Chulohn ajas end sirgu, tema esmane hämming andis maad rahulolematusele. «Kes see on?»

«Ta pole üks meie hulgast. Kitsamas tähenduses.»

«Ta pole jünger?»

«Ta pole isegi katoliiklane, Cam. Ma ei usu, et ta üldse usklik oli.»

Chulohn astus sammu Thasangelesi poole, tulles oma alluvale väga lähedale. «Siis Jumala eest, mida ta siin teeb? Vaimulike hulgas?» See polnud sobilik koht karjumiseks, kuid piiskopi pingutus oma häält kontrollida põhjustas selle piinlikult kiledat murdumist.

Thasangelesi silmad olid ümmargused ja sinised. «Ta on siin olnud kaua aega, Cam. Ta tuli meie juurde turvapaika otsima ja elas koguduse keskel peaaegu nelikümmend aastat.»

«See ei selgita, miks ta siia maetud on.»

«Ta on siia maetud, sest mehed, kelle keskel ta elas ja suri, armastasid teda,» ütles kloostriülem. «Ja nad soovisid, et ta jääks nende hulka.»