Читать книгу Aeg Jumalale: abiks palvetajale - Jacques Philippe - Страница 3

Lääne katoliiklikus traditsioonis on palve palumise vorm, mille puhul asetatakse ennast teatud ajaks Jumala kohalolusse, soovides astuda Temaga armastavasse, intiimsesse ühendusse vaikuses ja üksiolemises. Kõik vaimuelu meistrid usuvad, et palvetamine – see tähendab korrapärane sellist laadi palumisega tegelemine – on privileegina saadud ja asendamatu vahend tõelisse kristlikku ellu jõudmiseks, Jumala tundmaõppimiseks ja armastamiseks ning selleks, et vastata igale inimesele suunatud kutsele olla püha.

Tänapäeval januneb palju inimesi Jumala järele ning soovib elada sügavat ja jõulist palveelu. Soovitakse küll palvetada, aga ometi tuleb ette mitmesuguseid takistusi, mis ei lase palvele tõsiselt pühenduda ega isegi mitte sellele teele jääda. Tihti jääb alustamisel puudu julgusest ja otsustavusest või siis satutakse segadusse, kuna ei teata, kuidas ikkagi palvetamise juurde asuda. Võib-olla proovitakse mitu korda, aga siis kaob raskuste pärast julgus ning palvetamine jäetaksegi kõrvale. See on kahetsust väärt, sest kõigi pühakute kogemus ütleb, et just palve on see kitsas värav, mille kaudu pääseb Jumalariiki. Ainult palve läbi saame kätte kõik need õnnistused, „mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud ja mis inimsüdamesse ei ole tõusnud…”.¹ Palve on tõelise rõõmu allikas, sest palvetajad „maitsevad ja vaatavad, et Issand on hea”.² See, kes palvetab, leiab Jeesuse lubatud elava vee: „…kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi.”³

Selles tões olen minagi veendunud ning siinses raamatus soovin pakkuda juhtnööre ja nõuandeid, ning mida lihtsamad ja üksikasjalisemad nad saavad, seda parem. Minu eesmärk on aidata palvetada soovivaid hea tahtega inimesi, et neid ei hakkaks heidutama raskused, mida tekib igal juhul.

Palvetamise kohta on kirjutatud palju. Suured kaemusinimesed on neid asju käsitlenud sõnaosavamalt kui mina ning neid ma ka tsiteerin tihti. Samas aga usun, et Kiriku palvesse puutuvat traditsioonilist õpetust tuleks usklikele esitada lihtsal viisil. See peaks olema kättesaadav kõigile ning kohandatud praeguse aja keelekasutuse ja tundelaadiga, sest praegu juhib Jumal meid oma tarkuses pühakssaamise poole teistsuguste kasvatusvõtete abil, kui Ta seda tegi möödunud aegadel. Just see mõte andiski mulle algtõuke selle raamatu kirjutamiseks.