Читать книгу Käitumusliku investeerimise taskuraamat. Kuidas mitte olla iseenda suurim vaenlane - James Montier - Страница 5

Looge ja planeerige strateegia ning pühenduge sellele

Emotsionaalne ajas rändamine ei ole inimsoo kõige tugevam külg. Kui küsida rahulikus meeleolus inimeselt, kuidas ta käituks tulevikus, siis on tal väga raske ette kujutada oma tegutsemist mingi hetke ajel. Võimetust ennustada omaenda tulevast käitumist emotsionaalse pinge all nimetatakse empaatiatühimikuks.

Selliseid tühimikke tuleb ette kõigil. Näiteks võib teil pärast suure eine söömist olla raske kujutleda, et kõht võiks kunagi veel tühi olla. Samuti ei tasu minna näljasena toidupoodi, sest siis ostate suure tõenäosusega liiga palju.

Kujutlegem näiteks, et eksite metsas ära. Seljakotti läbi otsides selgub, et toit ja vesi on maha ununenud. Õudus! Mida kahetseksite enam: toidu või vee maha unustamist?

Psühholoogid7 esitasid just selle küsimuse kahele erinevale testrühmale ning pakkusid neile osalemise eest pudeli vett. Ühele rühmale esitati küsimus vahetult enne trenni jõusaalis, teisele rühmale esitati sama küsimus kohe pärast trenni. Kui inimesed oskaksid emotsionaalselt ajas hästi rännata, ei mängiks küsimuse esitamise ajastus mingit rolli. Kuid uurimuse läbiviijad tuvastasid hoopis teistsuguse mustri. 61% neist, keda küsitleti enne trenni, arvasid, et kahetseksid palju rohkem vee maha jätmist. Kuid pärast trenni oli neid, kes kahetseks rohkem vee maha jätmist, 92% vastanuist.

Minu lemmiknäide empaatiatühimiku kohta on aga mu sõbra Dan Ariely ja tema kolleegi George Loewensteini eksperiment.8 Nad palusid 35 mehel (ja eksperimendis osalejad pidid olema tingimata mehed ühel üsna ilmselgel põhjusel) vaadata toidukilesse mähitud sülearvutist seksuaalselt erutavaid pilte. Tundlikumate lugejate säästmiseks ei hakka ma pilte täpsemalt kirjeldama, kuid ilmselt piisab mainimisest, et nende hulgas oli ka sadomaso pilte.

Eksperimendis osalejatel paluti hinnata, kui palju nad naudiksid iga pildil kujutatud tegevust mitteprivaatses olukorras (näiteks klassiruumi taolises ruumis eksperimendi läbiviija juuresolekul). Seejärel saadeti osalejad koju ning paluti hinnata pilte ja tegevusi oma kodu privaatses õhkkonnas ja n-ö eneserahuldamise olukorras.

Mitteprivaatses olukorras oli keskmine erutuse protsent 35. Kuid privaatses õhkkonnas oli erutusseisund 52%. Seega oli muutus lausa 17% ja selle põhjustas hetke olukord.

Homse varna ohud

Empaatiatühimiku ületamiseks tuleb kõigepealt tuvastada, milliseid ohte kätkeb endas tänaste toimetuste homse varna jätmine ehk vastupandamatu tung lükata tegemist ootava ülesande täitmist edasi nii pikalt kui võimalik. Kujutlegem, et teid on valitud toimetama hulka umbes kümne lehekülje pikkuseid esseesid. Teil on kolm valikut: te võite ise endale oma tähtajad seada ja anda esseed üle ükshaaval, te võite anda kõik esseed üle ühekorraga minut enne lõpptähtaega või toimetate esseesid ükshaaval eelnevalt paika pandud tähtaegadeks. Millise võimaluse valiksite?