Читать книгу Minu süda ja teised mustad augud - Jasmine Warga - Страница 5

Jäänud on 25 päeva

Selles, et Georgia korvpallikoondise ergutuskooris tantsib, on ainus hea asi, et maja on minu päralt, mis tähendab, et ma saan arvutit kasutada. Tavaliselt ei saa ma kunagi arvutit kasutada. Või õigemini seda soovimatu järelevalveta teha. Meie majapidamises on ainult üks arvuti ja see pärineb jääajast. See ei liiguta end kiiremini kui kolme jalaga koer ning klaviatuur kleebib puuviljapunši koguste pärast, mida Mike sellele ladistanud on.

Ehkki ema peab Steve’i oma unistuste meheks – rikkaks, edukaks, ausaks ärimeheks –, töötab Steve tegelikult Sparkle’i hambapastatehase tootmisliinil. Teisejärgulise hambapasta ja suuvee tootja Sparkle hoiab Langstoni majandust peaaegu üksinda üleval. Kindlasti on Steve’i tööots tootmisliinil aus elatise teenimise viis ja senini on tal õnnestunud end vanglast eemale hoida, ja seda on rohkem, kui minu isa kohta öelda saab. Kuid see ei tähenda, et Steve jõuaks meile kõigile isiklikud sülearvutid osta, seepärast istumegi siin selle vana logu otsas.

Ent täna õhtul on see logu minu päralt.

Sisenen Sujuva Väljapääsu lehele. Isegi avalehe allalaadimisega läheb peaaegu kümme minutit – Steve ei ole ka kiire internetiühenduse eest maksmise usku. Kui ma olen lõpuks sisse logitud, näen, et olen saanud sõnumi KülmunudRobotilt.

Kui sa seda tõesti tõsiselt mõtled, peaksime kohtumisaja ja – koha kokku leppima. Aga sa pead seda tõsiselt mõtlema. Põnnamalööjaid ma ei taha.

Roman

Uskumatu, et keegi, kelle kasutajanimi on KülmunudRobot, süüdistab mind põnnamalöömises. Paistab, et ta pärisnimi on Roman. Ei tea, kui palju see KülmunudRobotist parem on? Surun endas maha soovi visata mõni Julius Caesari nali.

Trükin vastuse ilma shakespearelike mõnitusteta: ma mõtlen seda sama tõsiselt, kui ma siin istun. Ei, päris tõsiselt, ma ei ole põnnamalööja. Nagu ma juba ütlesin, olen ma Langstonist. Kus me võiksime kohtuda?

Kolan veebilehel veel natuke ringi. Foorumi andmetel tegid ElmoRains ja TBaker14155 asja ära. Ma ei tea, kust SovietSummer231 selle info võttis, kuid loodetavasti oleme KülmunudRobotiga sama edukad. Mul jooksevad külmavärinad üle selja ja ma neelan kurku kerkinud klombi alla. Issand, kogu see asi on ikka täiega haige. Jõllitan elutoa lage. Huvitav, kas mul jätkub julgust endale nöör kaela panna? Kui ma suudaksin end kokku võtta, ei oleks mul tarvis Sujuva Väljapääsu värgiga üldse tegeleda.

Arvutilogust kostab uksekella moodi helin. Mu õlad vajuvad jõnksuga ette ja ma näen, et KülmunudRobot vastas mulle. Paistab, et ka tema ei ole play-off’i mängudel. Teen sõnumi lahti.

Äkki teeks homme õhtul kell 17.30? Võiksime kohtuda 36. maantee äärde jäävas kaljaputkas. Kas sa tead, kus see on? See peaks üsna sinu lähedal olema. Panen punase mütsi pähe, et sa mind ära tunneksid.