Читать книгу Ingel - Jason Calacanis - Страница 9

3. peatükk

Mis see ingelinvesteerimine on?

Ingelinvesteerimine algajaile

Ingelinvesteerimine on raha panemine eraettevõtte kõige esimestesse raha kaasamise etappidesse eesmärgiga saada tagasi rohkem raha, kui sisse pandi – palju rohkem, kui toodab turvalisem ja rohkem sisse töötatud investeerimisobjekt.

Ettevõtted, kuhu inglid investeerivad, on tavaliselt tegutsenud alla kolme aasta, pole üldse või peaaegu üldse tuult tiibadesse saanud ning üritavad leida toodet, mille järele turul on nõudlus (product/market fit). Kui need ettevõtted paistaksid olevat täiesti sõgedad, tahaks kõik neisse investeerida ning inglite järele poleks mingit vajadust. Sõna „ingel“ kasutataksegi seepärast, et meie oleme investorid, kes tulevad ettevõttele appi just siis, kui tal seda väga vaja on – kui mitte keegi teine temasse ei usu.

Product/market fit ja väljumine

Product/market fit tähendab seda, et firma toode, olgu see siis Uberi sõidujagamisrakendus või Instagrami fotofiltrid, on leidnud tee inimesteni, kes tunnevad sellest vaimustust. Kui tootest vaimustub suur arv inimesi, on olemas hea – kuid mitte garanteeritud – võimalus, et firma saab seejärel lahendada järgmise suure probleemi, milleks on eskaleerimine ja raha teenimine.

Kui firma asutaja nuputab välja, kuidas oma tootega raha teenida, ning eskaleerib selle mõistlikku mastaapi, juhtub üks kahest: kas mõni suurem ettevõte ostab firma ära või läheb firma börsile.

Neid kaht kutsutakse meie maailmas „väljumiseks“, kuna siis te viite oma žetoonid – või aktsiad – kassasse ja saate oma raha (tootluse) tagasi.

Kui firmat ei rahasta riskikapitalistid, võib sellest saada lihtsalt kasumlik ja kestlik äri, mis maksab oma investoritele dividende. Inglid ja riskiinvestorid vihkavad sellist asja. Meie tahame väljumist ja tootlust.

Enamik firmasid, millesse ma investeerin, ei jõua aga kunagi isegi selle esimese teetähiseni, milleks on turunõudlusega toode, saati siis oma käibe eskaleerimiseni – ja sest pole midagi.

Jänes šampust ei joo

Praegu turgatas teile arvatavasti pähe selline mõte: „Miks siis mitte lihtsalt investeerida ettevõtteisse, millel juba on turunõudlusega toode ja tulumudel ning mis on kasvanud nii suureks, et sel on miljoneid kliente?“ Sellega on see lugu, et kui ettevõte on juba need teetähised ületanud, on see juba tõenäoliselt börsil.

Kui teil on ennustatav käive, võite tõmmata ligi piiramatul hulgal kapitali. Kui te aga alles alustate, tõmbate ligi üksnes pööraste ja riski­aldiste ingelinvestorite kapitali.

Klientide ja käibe lisandudes on ettevõtte väärtust lihtsam hinnata. Ettevõtte väärtuse kindlaksmääramiseks on mitu väljakujunenud meetodit. Kui aga teie firma on lihtsalt kaks inimest ja prototüüp, võib selle väärtust üksnes huupi pakkuda.

Näiteks olid Apple ja Microsoft 1980ndail ning Google ja Facebook 2000ndail kõik väga väheste töötajate, tagasihoidlike toodete ja väikesearvulise kliendibaasiga eraettevõtted. Tillukesena oli neisse riskantne investeerida ja nende väärtust hinnati väikeseks.

On tuntud tõsiasi, et Mike Markkula investeeris Apple’isse 250 000 dollarit ning temast sai kolmandiku firma omanik ning firma kolmas töötaja. Sun Microsystemsi kaasasutaja Andy Bechtolsheim investeeris Google’isse veel enne selle aktsiaseltsina moodustamist 100 000 dollarit ning Peter Thiel investeeris 500 000 dollarit Facebooki, mille väärtuseks hinnati tol hetkel viis miljonit dollarit.

Nad olid need pöörased ja riskialtid investorid, kes tegid panuse õigele kaardile.

„Teil peab olema õigus ainult üksainus kord.“ – Mark Cuban

Mina olen kuulus selle poolest, et investeerisin 25 000 dollarit Uberisse, kui selle väärtus oli umbes viis miljonit dollarit – nüüd on see erakapitaliturul3 väärt 70 miljardit.

Polnud kindel, kas see ettevõte on võimeline kasvama ja raha teenima, kuid ma teadsin, et selle asutaja on erakordselt sihikindel ning mulle isiklikult see toode meeldis. Vähemasti minu arvates oli Uber erakordne toode ligi kümnele protsendile elanikkonnast, kes juba transporditeenust pruukis, tavaliselt suurlinnade äriringkondadele.

Mina leidsin, et panuse tegemine on piisavalt põhjendatud.

Kutsusin nad minu korraldatud üritusele Open Angel Forum, mille eesmärk oli tuua kokku tosinkond investorit ära kuulama kuue idufirma rajajaid. Tol õhtul, mil Travis Kalanick minu üritusel San Francisco kail oma esitluse ette kandis, otsustas tšeki välja kirjuta­da kolm investorit: Cyan Banister, First Round Capital ning mina.

Tosin teist professionaalset investorit jätsid Uberi kuivale ning nendega kohtudes meenub neile nende investeerimiskarjääri suurim viga. Nii mõnigi mu külalistest investeeris ülejäänud viide end tollel õhtul tutvustanud firmasse. Mul pole isegi nende ettevõtete nimed meeles!

Uber jääb peaaegu kindlasti meie kolme parimaks investeeringuks. Me tegime parima kõigist kodujooksudest. Ilma selle investeeringuta ma seda raamatut ei kirjutaks.

Seetõttu ongi ingelinvesteerimine minu arvates miski, mida peaksite kaaluma, kui te tahate rikkaks saada. Kui te saate hirmust üle, kissita­­te pisut silmi ning keskendute ettevõtte võimalike nässuminekute asemel hoopis võimalikele kordaminekutele, võib see muuta teie elu.

Ehkki on ebatõenäoline, et teil õnnestub saavutada oma investeeringu viie või kümne tuhande kordne tootlus nagu minul, on siiski väga võimalik – ja kui te kogu töö ära teete –, et paari Räniorus tegutsetud aastaga ning viiekümne või saja investeeringuga teenite rohkem raha, kui sisse panite.

Isegi kui te teenite kõigest sajasse idufirmasse investeeritud raha tagasi, olete saanud suhelda maailma kõige sihikindlamate ja loomingulisemate inimestega, rajanud erakordse suhtevõrgustiku ning omanda­nud roppu moodi uusi teadmisi.

Ning kõige selle vältel on teil olnud olemas imeline võimalus võita sada kuni kümme tuhat korda rohkem raha, kui te ise sisse panite.

Ehkki ühekaupa võttes on igaüht neist panustest teha täiesti sõge, on veelgi pöörasem jätta sada panust tegemata.

Ingelinvesteerimine ja igav investeerimine

Maailma kõige turvalisemad investeerimistooted on traditsiooniliselt olnud väärtpaberid, riigivõlakirjad, kuld, ETFid (börsil kaubeldavad fondid) ja investeerimisfondid. Võrreldes ingelinvesteerimisega on need põhjalikult reguleeritud, turvalised ja ettearvatavad.

On üldteada, et Ameerika Ühendriikide aktsiaturgude tootlus on keskmiselt seitse protsenti aastas. Sellises tempos kulub raha kahekordistamiseks kümmekond aastat.

Nende ridade kirjutamise ajal on riigivõlakirjade tootlus ajalooliselt kõige madalam, 2,4 protsenti aastas. Selle tempoga kulub raha kahekordistamiseks umbes kolmkümmend aastat.

Inimesed ajavad igalt poolt tootlust taga, kuid seda on aina raskem leida, sest turul on üha rohkem ja rohkem kapitali.