Hitleri surm
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Оглавление
Jean-Christophe Brisard. Hitleri surm
Moskva, 6. aprill 2016
Berliin, mai 1945
Moskva, oktoober 2016
Pariis, oktoober-november 2016
II OSA. Hitleri viimased päevad
19. aprill 1945
20. aprill 1945
21. aprill 1945
22. aprill 1945
23. aprill 1945
24. aprill 1945
25. aprill 1945
26. aprill 1945
27. aprill 1945
28. aprill 1945
29. aprill 1945
30. aprill 1945
1. mai 1945
2. mai 1945
Moskva, detsember 2016
Lubjanka, Moskva, detsember 2016
Berliin, 2. mai 1945
Moskva, märts 2017
Moskva, mai 1945
Vene Riiklik Sõjaväearhiiv, Moskva, märts 2017
Moskva, märts 2017
Berliin, 30. mai 1946
Suvi 2017
Pariis, september 2017
Kasutatud arhiivid
Tänuavaldused
Отрывок из книги
Lana on nõutu.
Tema kontaktisikud kõrges Vene valitsusasutuses ei olnud varjanudki, et meie võimalused sihile jõuda on haprad. Kella 11-ks kokku lepitud kohtumine oli küll kinnitamist leidnud, kuid Venemaal ei tähenda see midagi. Jäine tuul piitsutab meie nägusid, kui läheneme Vene Föderatsiooni Riigiarhiivi kvartalile. Venemaal kutsutakse seda GARF-iks (Государственный aрхив Российской Федерации). Riiklik asutus paikneb otse Moskva südames. See sisaldab riigi üht suurimat arhiividokumentide kogu: rohkem kui 7 miljonit dokumenti 19. sajandist kuni tänapäevani. Peamiselt paberdokumendid, kuid ka teatud hulk fotosid ja salajasi toimikuid. Ja ühe salajase toimiku pärast me trotsimegi Moskva karmi külma ning mitte vähem karmi Vene bürokraatiat. Lana Paršina ei ole Venemaal sugugi tundmatu. Ameerikas elavat noort venelannast ajakirjanikku ja dokumentaalfilmide tegijat kutsutakse tihti telestuudiotesse rääkima oma kõige tähelepanuväärsemast saavutusest – viimasest intervjuust Lana Petersiga. Lana Peters oli Ameerika Ühendriikide pärapõrgus asuvasse vaeste hooldekodusse unustatud pennita vana naine. Ta varjas end ja keeldus ajakirjanikega rääkimast. Veel vähem soovis ta meenutada oma isa, Jossif Vissarionovitš Džugašvilit ehk Stalinit. Lana Petersi tegelik nimi oli Svetlana Stalina ning ta oli diktaatori lemmiklaps. Külma sõja haripunktis, 1960-ndatel aastatel naine põgenes ja palus poliitilist varjupaika vaenulikust Ameerikast. Sellest peale sai temast sümbolkuju neile nõukogude inimestele, kes olid valmis kõigeks, et türanlikust režiimist pääseda. Lana Paršinal õnnestus tõrksat järeltulijat veenda, et ta lubaks filmida seeria intervjuusid. See oli 2008. aastal. Saavutus, mida tunnustas kogu Venemaa. Tegelikult on Stalin Moskvas juba aastaid taas moes. Lana Paršina tunneb suurepäraselt Vene valitsuse ja bürokraatia keerulist masinavärki. Ta usub, et saavutab juurdepääsu salajastele, tundlikele ja keerulistele toimikutele.
.....
Kahju, sest lõpuks said venelased ta ikkagi kätte. Õigemini küll tema kolba.
Ent jätkakem stseeni kirjeldamist.
.....