Hitleri surm

Hitleri surm
Автор книги: id книги: 1504099     Оценка: 0.0     Голосов: 0     Отзывы, комментарии: 0 2104,55 руб.     (20,56$) Читать книгу Купить и читать книгу Купить бумажную книгу Электронная книга Жанр: История Правообладатель и/или издательство: Eesti digiraamatute keskus OU Дата добавления в каталог КнигаЛит: ISBN: 9789949683079 Возрастное ограничение: 0+ Оглавление Отрывок из книги

Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.

Описание книги

Uus dramaatiline ja paljastav ülevaade Hitleri punkri viimastest päevadest, mis põhineb hiljuti avatud Nõukogude Liidu riigi-, sõjaväe- ja FSB arhiivide materjalil ning tipptasemel kohtuekspertiisil.30. aprillil 1945, kui Punaarmee Berliini piiras, tegi Hitler oma punkris enesetapu. Nelja päeva pärast leidsid Nõukogude sõjaväelased tema surnukeha. Aga tõde selle kohta, mida Venemaa salateenistus leidis, jäi ajaloos varju, sest kolm kuud hiljem kuulutas Stalin ametlikult Churchillile ja Trumanile, et Hitler on veel elus ja põgenenud välismaale. Kahtlused hakkasid levima ja jätkuvad tänaseni kõige metsikumate fantaasiatena selle kohta, mis Hitleriga tegelikult juhtus.2017. aastal, pärast kaht aastat katkematuid läbirääkimisi Vene võimudega pääsesid Jean-Christophe Brisard ja Lana Paršina salajaste toimikute juurde, mis puudutasid Vene spioonide uskumatut jahti Hitleri surnukehale, samuti füüreri viimaste päevade tunnistajaks olnute ülekuulamisi. Ja mis peamine: Moskva nõustus neile näitama inimjäänuseid: kuuliauguga koljutükki ja lõualuud. Esimest korda pärast Teise maailmasõja lõppu õnnestus saada luba neid jäänuseid teaduslikult uurida. Kreml väidab, et need kuuluvad Hitlerile. Kuid kas see vastab tõele?Põnevuselt spiooniromaaniga sarnanev uurimine paneb Hitleri surma küsimusele lõpliku punkti. Brisard ja Paršina kummutavad kõik varasemad vandenõuteooriad füüreri surma kohta. Hämmastava täpsuse ja järjekindlusega tungivad nad ühte võimsamatest ja vastuolulistest salateenistustest, viies meid Hitleri punkrisse tema viimastel tundidel – ja lahendades ajaloo kõige kurikuulsama lahendamata juhtumi.Ajakirjanik ja reporter Jean-Christophe Brisard on teinud dokumentaalfilme, peamiselt diktatuuridest. Ta on kirjutanud ka mitu raamatut, sealhulgas „Diktaatorite lapsed” (koostöös Claude Quételiga, eesti keeles 2015).Lana Paršina on sõltumatu ajakirjanik ja dokumentaalfilmide autor. Tema tööde hulka kuuluvad dokumentaalfilm Stalini tütrest (2008) ja „The Singer Who Fell” (2015).

Оглавление

Jean-Christophe Brisard. Hitleri surm

Moskva, 6. aprill 2016

Berliin, mai 1945

Moskva, oktoober 2016

Pariis, oktoober-november 2016

II OSA. Hitleri viimased päevad

19. aprill 1945

20. aprill 1945

21. aprill 1945

22. aprill 1945

23. aprill 1945

24. aprill 1945

25. aprill 1945

26. aprill 1945

27. aprill 1945

28. aprill 1945

29. aprill 1945

30. aprill 1945

1. mai 1945

2. mai 1945

Moskva, detsember 2016

Lubjanka, Moskva, detsember 2016

Berliin, 2. mai 1945

Moskva, märts 2017

Moskva, mai 1945

Vene Riiklik Sõjaväearhiiv, Moskva, märts 2017

Moskva, märts 2017

Berliin, 30. mai 1946

Suvi 2017

Pariis, september 2017

Kasutatud arhiivid

Tänuavaldused

Отрывок из книги

Lana on nõutu.

Tema kontaktisikud kõrges Vene valitsusasutuses ei olnud varjanudki, et meie võimalused sihile jõuda on haprad. Kella 11-ks kokku lepitud kohtumine oli küll kinnitamist leidnud, kuid Venemaal ei tähenda see midagi. Jäine tuul piitsutab meie nägusid, kui läheneme Vene Föderatsiooni Riigiarhiivi kvartalile. Venemaal kutsutakse seda GARF-iks (Государственный aрхив Российской Федерации). Riiklik asutus paikneb otse Moskva südames. See sisaldab riigi üht suurimat arhiividokumentide kogu: rohkem kui 7 miljonit dokumenti 19. sajandist kuni tänapäevani. Peamiselt paberdokumendid, kuid ka teatud hulk fotosid ja salajasi toimikuid. Ja ühe salajase toimiku pärast me trotsimegi Moskva karmi külma ning mitte vähem karmi Vene bürokraatiat. Lana Paršina ei ole Venemaal sugugi tundmatu. Ameerikas elavat noort venelannast ajakirjanikku ja dokumentaalfilmide tegijat kutsutakse tihti telestuudiotesse rääkima oma kõige tähelepanuväärsemast saavutusest – viimasest intervjuust Lana Petersiga. Lana Peters oli Ameerika Ühendriikide pärapõrgus asuvasse vaeste hooldekodusse unustatud pennita vana naine. Ta varjas end ja keeldus ajakirjanikega rääkimast. Veel vähem soovis ta meenutada oma isa, Jossif Vissarionovitš Džugašvilit ehk Stalinit. Lana Petersi tegelik nimi oli Svetlana Stalina ning ta oli diktaatori lemmiklaps. Külma sõja haripunktis, 1960-ndatel aastatel naine põgenes ja palus poliitilist varjupaika vaenulikust Ameerikast. Sellest peale sai temast sümbolkuju neile nõukogude inimestele, kes olid valmis kõigeks, et türanlikust režiimist pääseda. Lana Paršinal õnnestus tõrksat järeltulijat veenda, et ta lubaks filmida seeria intervjuusid. See oli 2008. aastal. Saavutus, mida tunnustas kogu Venemaa. Tegelikult on Stalin Moskvas juba aastaid taas moes. Lana Paršina tunneb suurepäraselt Vene valitsuse ja bürokraatia keerulist masinavärki. Ta usub, et saavutab juurdepääsu salajastele, tundlikele ja keerulistele toimikutele.

.....

Kahju, sest lõpuks said venelased ta ikkagi kätte. Õigemini küll tema kolba.

Ent jätkakem stseeni kirjeldamist.

.....

Добавление нового отзыва

Комментарий Поле, отмеченное звёздочкой  — обязательно к заполнению

Отзывы и комментарии читателей

Нет рецензий. Будьте первым, кто напишет рецензию на книгу Hitleri surm
Подняться наверх