Читать книгу Immuunsus - Jenna Macciochi - Страница 6

INFEKTSIOON – FAKTID JA VÄLJAMÕELDISED

Kõik algab lurisevast ninast. Järgmiseks hakkab kogu perekond aevastama, köhima ja taskurättidega vehkima. Peatselt on teil kõigil kallal kas külmetus või kui halvemini läheb, siis hooajaline gripp. Tahate teada, kuidas neist pisikutest kõrvale põigelda või immuunsust „turgutada“? Vastuolulist teavet leidub külluses, raske on otsustada, mida uskuda. Alustame siis lihtsast juhendist, milliseid müüte uskuda ja milliseid mitte.

Parim nipp infektsioonide vältimiseks

19. sajandi keskel tegi ungarlane dr Ignaz Semmelweis tähtsa avastuse. Ta seostas äsja haiglas sünnitanud naiste nurgavoodipalaviku arstidega, kes pärast surnukeha lahkamist sünnitusele suundudes käsi ei pesnud. Infektsiooni vähendamise lahendus oli lihtne: pese käsi. Semmelweis suri, enne kui see teooria toetuse pälvis, kuid kätepesu on tänaseni nakkuste kontrolli nurgakivi.

Suurem osa inimesi on nakkusohtlikud juba enne sümptomite avaldumist

Enne sümptomite avaldumist võib inimesel juba infektsioon olla. Täpne mehaanika oleneb pisikust. Hingamisteede viirused levivad kõige paremini siis, kui esinevad füüsilised sümptomid; mida sümptomaatilisem te olete, seda rohkem te aevastate ja köhite ning seda tõenäolisemalt te viirust levitate. Mõnikord on aga võimalik teisi viirusega nakatada ka asümptomaatilisena. Gripi puhul olete te nakkusohtlik üks päev enne sümptomite avaldumist ning viis kuni seitse päeva pärast nende teket. Väikelapsed ja muudetud immuunsüsteemiga patsiendid võivad viirust levitada ka kauem.

See on vaid kerge külmetus – kas ma olen vähem nakkusohtlik?

Teie sümptomid võivad olla küll leebed, aga see ei tähenda, et viirus oleks leebe. See võib tähendada ka seda, et teil on just sellele pisikule reageerivate sobivusgeenidega vedanud ja teie immuunsüsteem suudab nakkusest jagu saada. Sel põhjusel on tähtis meeles pidada, et isegi väheste sümptomite puhul võite te ikkagi teisi nakatada ning mõne neist vägagi haigeks teha, eriti kui tegu on kergesti haigestuvate, sealhulgas eakate ja väga noortega.

Miks külmetused ja gripp ründavad just talvel?

Briti saartel algab gripihooaeg oktoobris ning detsembriks on see täies hoos, saavutab haripunkti tavaliselt veebruaris ja lõpeb märtsis. Meie sugulastel teisel pool maakera on aastaajad teistpidi. Lühidalt öeldes, olgu see talv millal ja kus tahes, sellega koos tuleb ka gripp. Vihje annab isegi haiguse ingliskeelne nimetus influenza, mis omakorda tuleb itaaliakeelsest terminist influenza di freddo, mis tähendab „külma mõju“.

Levinud väärarusaam aga ütleb, et gripi põhjustajaks on külm. See pole päris õige. Grippi põhjustab gripiviirus. Madal temperatuur tekitab lihtsalt olukorra, milles viirusel on lihtsam levida. Teadlased teavad nüüdseks, et gripiviirus kandub kõige paremini edasi jahedas ja niiskes keskkonnas. Seega saavad grippi põhjustavad viirused talvel paremini hakkama ja suudavad nakatada rohkem inimesi. Teine põhjus on päikesevalguse vähesus ja meie teistsugune eluviis talvekuudel: päevad on talvel külmemad ja lühemad, seepärast oleme rohkem toas ja jagame suurema tõenäosusega õhku nakatunud inimestega. Päikesevalguse vähesus viib madala D-vitamiini tasemeni, see aga on tähtis immuunsust toetav mikroelement. Vähem D-vitamiini vähendab meie immuunsüsteemi viirustega võitlemise võimekust.²

Kui külmetad, saad külmetuse

„Pane jakk selga, muidu jääd haigeks.“ Lapsena kuulsite te seda kindlasti, aga nüüdsel ajal on see aegunud väärarusaamana kõrvale heidetud. Haigeks teeb meid viirus, nagu eelmiseski punktis, mitte temperatuur, eks? Nojah. Selgub, et selles nõuandes on tõetera sees. On tõestatud, et pikka aega külma käes olles ei suuda te välja panna kõige tugevamat immuunrünnakut. Suuremal osal tervetest inimestest võib see efekt olla väike, aga vanemaealistel, väikelastel või tõbistel võib olla raskem viirusega võidelda. Nii et parem on ema-isa nõu kuulda võtta ja külma kätte minnes soojalt riidesse panna! Kui talvel sall kaela panna, soojendab see teie kõris olevat õhku ja muudab keskkonna jahedamat õhku eelistavate hooajaliste viiruste jaoks vähem külalislahkeks.

Haiguse sümptomid on mõnikord hoopis oma tööd tegev immuunsüsteem

Te olete ehk kuulnud, et bakterid, viirused ja seened on haiguse sümptomite põhjustajad, kuid sageli on see tehniliselt võttes vale. Haiguse sümptomid tekivad enamjaolt seepärast, et teie immuunsüsteem tegutseb ja reageerib sissetungivatele mikroorganismidele põletikuga.

Võtame näiteks tavalise külmetuse. Teie immuunsüsteem hakkab tööle, kui külmetuseviirus (rinoviirus) vallutab hingamisteid vooderdava epiteelkoe. Immuunsüsteemi kemikaalid laiendavad veresooni ja suurendavad nende läbilaskvust, võimaldades valkudel ja valgetel verelibledel jõuda ninas, siinustes ja kurgus asuvate nakatunud kudedeni. See aga põhjustab ninakinnisust. Samuti võib tekkida tativool, mille põhjustajaks on suurenenud vedelikuleke läbilaskvatest kapillaaridest koos immuunreaktsiooni käivitatud suurenenud limatootmisega. Seejärel tuleb palavik.

Evolutsiooni käigus oleme palaviku välja arendanud reaktsioonina nakkusele. Temperatuuri tõus muudab ebatõhusamaks suurema osa pisikute paljunemise ning aitab immuunrakkudel tõhusamalt töötada. Lisaks on ka tõendeid, et palavik suurendab antibiootikumide võimet tappa baktereid.³ Teadlikkus sellest fenomenist on pannud aluse kahele toredale, aga vasturääkivale mõttekoolkonnale. Ühe teooria järgi on palavik loomulik osa nakkusevastasest immuunreaktsioonist, seepärast ei tohiks me sellesse sekkuda. Teine teooria ütleb, et palavik on infektsiooni potentsiaalselt kahjulik tagajärg, mistõttu peame selle alla suruma, et vältida tüsistusi.

Mis on teadusel nende vasturääkivate teooriate kohta öelda? Tegelikult on üsna vähe tõendeid, et palavik ise, olgu või kõrge, oleks kajulik.⁴ Kui see ei tekita just suurt ebamugavust või hingamisraskusi ega kesta kauem kui mõne päeva, siis on targem vältida palavikku alandavaid ravimeid, nagu paratsetamooli või ibuprofeeni, sest nendega kaasnevad kõrvaltoimed. Immuunsüsteem saab oma töö tehtud ka siis, kui te võtate palavikualandajat, kuid pisut vähem tõhusalt – ja selle võtmine protsessi ei kiirenda.

Käsimüügiravimid

Keegi ei taha külmetuse või gripiga end halvasti tunda ja kodus istuda. Pealegi mõnikord lihtsalt ei ole võimalik seda teha. Mida arvata kõigist neist käsimüügi külmetus- ja gripiravimitest? Suurem osa käsimüügi köhasiirupitest ei mõju ei täiskasvanutele ega lastele⁵ ning Ühendkuningriigi Tervishoiuministeerium (National Health Service, NHS) soovitab nüüd pigem mett kui köhasiirupit. Käsimüügi külmetuse- ja gripiravimid ei „ravi“ ega isegi lühenda teie külmetust ega grippi, kuid leidub teatud tõendeid, et need võivad täiskasvanutel mõneti sümptomeid leevendada. Iga kord, kui mu abikaasa külmetub, läheb ta apteeki ja kulutab (loe: raiskab) kõvasti raha, püüdes leida imerohtu. Võimalik, et mõte ennetavast enesehoolitsusest tekitab temas parema enesetunde ja annab seeläbi väikese platseeboefekti. Paraku tabletid, mis ta ostab, teda külmetusest terveks ei ravi.

Sümptomite vähendamine on sageli soovitatav või isegi vajalik, kui elu nõuab teilt funktsioneerimist. Nii et kui töö tõesti oodata ei saa, siis milline toode on sümptomite vastu parim? Siin on teile väike ülevaade.

Antibiootikumid külmetust ja grippi põhjustavate viiruste vastu kindlasti ei aita ja neid kasutada ei tohiks. Külmetus- ja gripitabletid võivad sisaldada aineid, mis teevad nina lahti ja vaigistavad valu, sisaldavad antihistamiine ja köha maha suruvaid aineid. Nii et mõelge toodet valides põhjalikult järele, millised on teie peamised sümptomid, ja lugege hoolikalt etiketti – mittevajaliku ravimi vältimine vähendab kõrvaltoimete riski. Nina lahti tegevad tabletid võivad mõjuda ka mujale peale nina ning ägestada muid haigusseisundeid, näiteks kõrget vererõhku. Enne nende ravimite võtmist pidage nõu apteekriga.

Mis immuunsusesse puutub, siis kiireid lahendusi on vähe. Teatud ravivõtete väiksemaid eeliseid tuleb võrrelda kõrvaltoimete riski ja ravimi hinnaga. On paar sõbralikku viisi, kuidas külmetust ilma ravimiteta leevendada, kuid kõige parem ravim on ikkagi puhkus. Kui te vaid saate piisavalt kauaks elu jooksurattalt maha astuda.

KAS TEIL ON VAJA IMMUUNSÜSTEEMI „TURGUTADA“?

Kui hästi töötav immuunsüsteem on pikema ja tervema elu saladus, siis mõte immuunsüsteemi turgutamisest on kahtlemata köitev. Kui otsite veebist sõna „immuunsus“ või kõnnite mõne tervisepoe riiulite vahel, siis leiate külluses toidulisandeid, külmetusravimeid ja rikastatud toiduaineid, mis kõik lubavad „turgutada“ immuunsüsteemi ning selle käigus külmetuse ja gripi eemale hoida. Kas nende väidete taga on ka mingi teaduslik tõde?

Selliste „immuunsust turgutavate“ toodete tarbijate meelehärmiks peab ütlema, et immuunsüsteem ei ole mingi sisemine jõuväli, mida saab vabalt kõvemaks keerata, ja see on üks suurimaid immuunsusteemalisi valearusaamu, mida ma oma töö käigus kohtan.

Arvestades, mis viisil immuunsüsteem on mõeldud töötama, ei taha te sugugi, et see „turgutuks“. Sõna-sõnalt võttes on „immuunsuse turgutamine“ väga ebaõnnestunud termin. Immuunsüsteem ei ole üks sisse-välja asendis lüliti, vaid pigem terve rida lüliteid – reostaat, mis nõuab pidevat sättimist, et õiges kohas olla. Immuunsüsteemi rakkude „turgutamine“ on keerukas. Neid on nii palju erinevaid ja nad reageerivad nii paljudele eri mikroobidele ja väga mitmesugustel viisidel. Millist ma peaksin turgutama? Ja kui palju? Seni selget vastust ei ole.

Teadlased on uurinud, kas sellised asjad nagu päevakübar, roheline tee, küüslauk ja nisuidud aitavad meil pisikutest lahti saada, kuid senised tõendid mõne immuunsust tugevdava toiduaine või väetoidu tõhususe kohta pole veenvad. Kui tahate immuunsust tugevdada, siis parim viis seda teha on kombineeritud lähenemise kaudu, mis põhineb järgmistes peatükkides esitatud teabel.