Читать книгу Kuldkala number 14 - Jennifer L. Holm - Страница 7

4.
Mustkunstnik

„Keda sina siis ootasid? Hambahaldjat või?” küsib tema.

Ta paistab küll kolmeteistkümneaastase poisina, kuid väga pingsalt uurides näen tõesti vihjeid oma vanaisale. Vesised sinisilmad. Veidi ülbe suuhoiak. See, kuidas ta kulmud keskel kokku kasvavad.

„Kas see on mingi maagia?” uurin mina.

Poiss kõverdab põlglikult huuli ja vaatab emme poole. „Sa kasvatad minu lapselast maagiausus? Seda see tähendab, kui saad kraadi teatrikunstis.” Ta venitab sõna „teatrikunst” nii, nagu oleks see solvang.

„Mida iganes, paps,” kuuletub emme ja kõlab tülpinud teismelisena.

„See on teadus, lihtne ja loogiline,” mainib poiss mulle.

Aga mina ei näe selles midagi lihtsat ja raputan vaid pead.

Poiss ohkab ärritunult. „Peaks olema kristallselge. Ma leiutasin viisi pöörata raugastumine rakutasandil taastekke kaudu ümber.”

Jõllitan teda, suu ammuli.

„Lihtinimese keeli: ma avastasin vananemisvastase rohu.” Poisi hääl väreleb erutusest. „Põhimõtteliselt avastasin nooruse lätte!”

Mina ei tea enam, mida uskuda. Ühest küljest kõlab ta täpselt nagu vanaisa. Ma tunnen peaaegu kiusatust piiluda, kas ta pintsaku taskutes leidub sojakastme kotikesi. Teisest küljest pole ma päris kindel, kas usun sellest jutust ivagi. Osa minust mõtleb, et äkki varastas see veidrik vanaisa sõrmuse ja lollitab nüüd mu emmet. Ta tunneb nõrkust nutulugudega tatikate vastu.

Pöördun emme poole. „Kindel, et see on vanaisa?”

Emme pööritab silmi. „On küll.”

„Muidugi olen!” hüüatab poiss nördinult. Ta õngitseb taskust vanameheliku kulunud rahatasku ja näitab mulle juhiluba. Vanaisa pahur nägu põrnitseb mind fotolt vastu ja pilk tema silmis on täpselt samasugune kui poisi näos.

„See on nii äge,” sosistan mina.

„Äge? See on ajalooline sündmus! Nad annavad mulle Nobeli!” Poisi hääl valjeneb. „Melvin Herbert Sagarsky saab tuntuks igas kodus!”

Emme haigutab. Ilmselgelt ei avalda see talle muljet. Või on ta lihtsalt väsinud. Kell on päris palju.

„Ma lähen voodisse. Äkki tugevdad nüüd sidemeid lapselapsega?” Emme vaatab vanaisa tähendusrikkalt. „Ja ära topi külmkappi midagi imelikku.”

Emme on rääkinud lugusid, kuidas vanaisa tavatses tema lapsepõlves jätta külmkappi oma katseid. Nii kippus toorjuustu ja või kõrval lebama kuhjade kaupa Petri tasse4.