Читать книгу Vandenõu. Nii petetakse viit miljonit fondidesse investeerinud rootslast - Joel Dahlberg - Страница 3

Aktsiafondi investeerimise puhul on sageli tegemist investeerimisega geograafilisele aktsiaturule. Selleks võib olla Rootsi, Põhjamaad, USA, Saksamaa,Venemaa või Hiina. Nende aktsiaturgude arengut, seega vastava börsi üles- või allapoole liikumist, mida iga päev kajastavad ajakirjandus, raadio ja televisioon, mõõdetakse aktsiaindeksiga.

Igal aktsiaturul on palju erinevaid aktsiaindekseid, näiteks spetsiifiliste valdkondade indeks või väikeettevõtete indeks, kuid alati on olemas tavapärane indeks, mida kasutatakse kogu börsi arengu suunanäitajana. Stockholmi börsi puhul on selleks OMXS, USA-s on nimetusteks New Yorgi börsi Dow Jones tööstusindeks ja Nasdaq Composite indeks, samas kui Moskva börsil toimuvaid arenguid mõõdetakse dollaris RTSindeksiga ja nii edasi.

Kui öeldakse, et Stockholmi börs on kasvanud x protsendi võrra, siis mõeldakse selle all OMXS indeksiga kajastatavat arengut. Indeksi arengu määravad selle indeksi koosseisu kuuluvad aktsiad. Kui OMXS on ühe päeva jooksul kasvanud 1 protsendi võrra, kajastab see niisiis indeksi koosseisu kuuluvate aktsiate, milleks OMXSi puhul on 288 aktsiat (2014. aasta detsembri seisuga), keskmist arengut.

Raha paigutamisel ühte paljudest Rootsi Sverigefondidest lähtutakse lootusest, et Stockholmi börs kasvab ja siis saab valida raha paigutamise vahel kas indeksifondi, mis kujutab endast passiivselt hallatud fondi, või aktiivselt hallatud fondi. Indeksifond on madalahinnaline variant, kus fondihaldur jälgib, et fondis sisalduv aktsiaomand peegeldaks börsiindeksit ja et fond toimiks pärast fonditasu ja ülekandetasude (aktsiate ostu- ja müügikulude) mahaarvamist indeksiga sarnaselt.

Võrreldes indeksifondiga püüab aktiivselt hallatud fond tagada kliendile parema arengu. Seega on fondihalduri ülesanne leida üksikute ettevõtete ja üldise majandusarengu analüüsi abil aktsiad, mis annavad võrreldes börsiindeksiga aja jooksul parema tulemuse.Võimalus saada täiendavat tulu ongi põhjus, miks investeerija maksab aktiivselt hallatud fondide eest oluliselt suuremat tasu.

Rootsis moodustab indeksifondi haldustasu sageli 0,2−0,4 protsenti, samas kui traditsioonilise aktiivselt hallatud fondi, milleks on näiteks Sverigefond või globaalfond, eest tuleb tavaliselt maksta 1,3−1,4 protsenti. Need tasud arvutatakse fondis sisalduva kogukapitali baasil, sõltumata sellest, kas fondi väärtus on suurenenud või vähenenud.

Aktiivselt hallatud fondid moodustavad fondiettevõtete absoluutselt suurima tuluallika, nii on see Rootsis, aga ka rahvusvahelisel turul.Valdkonna jätkuv edukus, mis puudutab tema enda kasumeid, sõltub väga suurel määral sellest, kas suudetakse kliente veenda, et aktiivselt hallatud fondid on parim alternatiiv.

Esimesed indeksifondid tulid turule umbes 40 aastat tagasi, kuid Rootsis on need muutunud tõsiseltvõetavateks investeerimisvõimalusteks alles viimase 20 aasta jooksul. Siiani on Rootsi fondiettevõtted olnud oma püüdlustes edukad ja Rootsis on vaid umbes 10 protsenti kõigist aktsiafondihoiustest paigutatud indeksifondidesse.