Читать книгу Tondilatern - Joel Jans - Страница 2

Оглавление

Unenägu


Tohutu masin rippus keset pimedust ja selle generaatorit, võrejaid antenne ja kondensaatoreid läbistasid kolossaalsed energiapahvakud. Kogu süsteem nagises ja ulgus nagu piinlev loom.

Kohutav ängistus pigistas Rajari rinda.

Aegamisi hakkasid üle kogu ta keha levima suurest pingest värinad, ta higistas – palavus, hirm, teadmatus. Võpatades ärkas ta oma voodis. Tuba oli pime ja higi nõrgus mööda ta keha, kuigi Rajar oli unes sipeldes teki maha ajanud. Ta püüdis südame hullumeelset pekslemist kontrolli alla saada ja hingas nii rahulikult, kui suutis. Masina detailid hõõgusid endiselt ta silme ees.

Aegamööda unenäo erksus ja mõju kahanesid ning tegid ruumi reaalsusele. Rajar kuulas toa teises nurgas magava vanema venna ühtlast norskamist ja jäi aegamööda ka ise uuesti magama.

Tondilatern

Подняться наверх