Читать книгу Ideepe. Johannes Aaviku ideede päevik - Johannes Aavik - Страница 5

JOHANNES AAVIKU IDEEDE PÄEVIKU SAATEKS

Magister Johannes Aavik (1880–1973) oli pärast Helsingi ülikooli lõpetamist (1910) kuni IDEEPE kirjutamiseni (1942–1943) eesti, ladina ja prantsuse keele õpetaja, Tartu Ülikooli eesti keele lektor (1926–1933), TÜ eradotsent (1933–1937), TÜ dotsent (1938–1940), Eesti Vabariigi Hariduse ja Sotsiaalministeeriumi haridusnõunik ning keskkoolide ja gümnaasiumide peainspektor (1934–1940). Ta oli Eesti Kirjanduse Seltsi liige (1910) ja auliige (1940), Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige (1937), mitme kultuuriühingu asutaja ja esimees, ajakirjade toimetuste liige. Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 1938 autasustati teda kui väljapaistvat teadlast ja ühiskonnategelast Valgetähe 3. klassi teenetemärgiga.

Okupeeritud Eestis vallandati ta kõigilt ametikohtadelt 15. augustil 1940 ja samal suvel kaotas ta ka oma kodu Tallinnas Wiedemanni tänavas. Tema korterisse majutati Nõukogude sõjalaevastiku admiral. Seepärast oli Aavik sunnitud jääma elama Nõmmele, perele üüritud suvilasse, kust ta 1944. aastal põgenes Rootsi.

Johannes Aavik on kirjutanud päevikuid seitsmes keeles koolipõlvest alates vaheaegadega kuni kodumaalt lahkumiseni. Ühe osa võttis ta Rootsi kaasa, kirjutas käsitsi ümber ja dateeris ümberkirjutamise lehekülgede servadele. Seejärel vormistas päeviku keeleliste lisadega kaheköiteliseks teoseks pealkirjaga IDEEPE ja laskis köita. Mustas sametkuues ULMKUJUDE kõrval pruuni nahka köidetud ideede päevik – tõsi küll raskesti loetav – köitis mu tähelepanu Aaviku arhiiviga tutvumisel Stockholmis 1993. aastal. Adusin kohe, et see võiks huvi pakkuda igale eestlasele.

Pealkiri IDEEPE on 1943. aasta välming sõnapaarist ideede päivik. Päeviku esimene osa on kirjutatud Nõmmel 31. jaanuarist 1942 kuni 6. aprillini 1943, teine osa on kirjutatud Nõmmel ja Kuressaares 7. aprillist 1943 kuni 1. detsembrini 1943. Eessõna teosele on autor kirjutanud enne köitmist ajavahemikul 18. septembrist kuni 12. oktoobrini 1950 Rootsis. Käsikirja ümberkirjutamise on autor lõpetanud 11. novembril 1950. Käesolevas esmatrükis on esitatud kaheosaline päevik aastaist 1942–1943 võimalikult autentselt koos kirjutamise ja ümberkirjutamise daatumitega.

Juhitagu tähelepanu mõnedele trükiteksti vormistamise asjaoludele. Päeviku topeltdateeringud – kirjutamise ja ümberkirjutamise kuupäevad – on säilitatud järgmiselt: kirjutamise aeg teksti kohal, ümberkirjutamise kuupäevad lehekülje välisserval (nagu originaalis). Käsikirja ülaservadesse on Aavik märkinud ideid (teemasid), millest tuleb lähikonnas juttu. Lugeja huvides on leitud neile tekstis täpsem koht ja paigutatud vahepealkirjadena teksti sisse.

Päeviku mõlema raamatu lõpus on peatükid keeleline külg, sõnastik, ideede ja nimede register, kus osundatud leheküljed trükises muidugi ei kehti. Keelelised jm lisad Aaviku käsikirjas väärivad kahtlemata tähelepanu. Seega on trükises säilitatud Aaviku teksti autentsus kõigi huviliste jaoks, eriti muidugi uurimis materjalina. Uus, trükise jaoks koostatud teema- ja nimeregister viitab arutlusile hariduse, kirjanike ja kirjanduse, kriitika, keele ja stiili, tõlkimise, kunsti, filosoofia, maailmavaateliste küsimuste, loomingulise töö, sõja ja olme kohta, suhtlemisele väga paljude kirjanike ja kultuuritegelastega.

Informatiivne, intrigeeriv ja hariv päeviku vormis tekst heidab valgust tolle aja ajaloolistele sündmustele ja meeleoludele. Samas avab Aavik ka seni varjul olnud eluloolisi seiku, nagu nt araabia keele õppimine Kuressaares 1920. aastail, reis Pariisi 1925, sundasumine Nõmmele 1940, valmistumine põgenemiseks punase terrori eest. Koos kõigi keeleliste iseärasuste ja lisadega võimaldab väljaanne edasist lingvistilist, kultuuriloolist, sotsioloogilist analüüsi.

Sisukord kajastab kogu väljaande ülesehitust: Johannes Aaviku ideede päevik, mille leheküljed on numereeritud koos lisadega läbi kahe köite.

Johannes Aaviku elu ja tegevuse kohta on H. Vihmalt ilmunud rohkesti artikleid eesti ja inglise keeles, samuti dokumente, raamatuid, kirjavahetusi jm käsitlusi. Tallinn 2006. Nimetaksin siin mõnda:

Tõlkeromaan keeleuuendusprogrammiga. – Üheksa aastakümmet: Pühendusteos Johannes Aavikule. Tallinn, 1971.

Saateks J. Randvere „Ruthile". – Randvere, J. Ruth. – Loomingu Raamatukogu. 1980. Nr 34/35.

Johannes Aaviku üleskutse ja juhend eesti murdesõnade kogumiseks. – Kodumurre 18. Tallinn, 1986.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku ja Friedebert Tuglase kirjavahetus. Tallinn, 1990.

Aavik's Linguistic Innovation in Estonian. – Proceedings of the eighth meeting of the Fenno-Ugric Studies Association of Canada. Fresno, 1992.

Johannes Aaviku kujunemine keeleuuendajaks. Magistritöö. Tallinn, 1993.

Te development of Johannes Aavik into a language innovator: Compendium of master's thesis. Tallinn, 1993.

Johannes Aavik Krimmis ja Kuressaares 1910–1912. – Artikleid ja arhivaale I. Tallinn, 1994.

Johannes Aavik and Edgar Allan Poe. – Te tenth conference of the Finno Ugric Studies Association of Canada. Montreal, 1995.

Suomen vaikutus viron kielenuudistukseen. – Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum. Pars IV. Jyväskylä, 1996.

Saateks. Foreword: Aavik, Johannes, pseudonüümid J. Randvere, J. Sang lepp, Antineologus, J. A., -ik, J.R. – Artikleid ja arhivaale II. Tallinn, 1999.

About artificial words in Estonian. Turun Yliopisto. 1999.

Aavik, Johannes (pseud-d J. Randvere, J. Sanglepp, Antineologus, J. A., -ik, J. R.). – Eesti Teaduse Biograafiline leksikon. 1. köide. Tallinn, 2000.

About Johannes Aavik's word creation theory. – Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum. Pars VI. Tartu, 2001.

Te influence of Indo-European linguistic and literary contacts on the innovation of the Estonian language. – Finno-Ugrians and Indo-Europeans: Linguistic and literary contacts. Studia Fenno-Ugrica Groningana. 2. Groningen, 2002.

Johannes Aavik Tartu Ülikoolis. – 200 aastat eesti keele ülikooliõpet. Tartu 2003.

Ideede Päevikus nimetatud J. Aaviku publikatsioonide kohta võib andmeid leida H. Vihma koostatud raamatust „Johannes Aavik ja eesti keeleuuendus: Bibliograafia 1901–1996" (Tallinn 2000). Paitsi mitme maa entsüklopeediate on J. Aaviku nimi jõudnud maailma keeleteadlaste leksikoni „Lexicon Grammaticorum: Who's Who in the World History of Linguistics" (Tübingen 1996).

Helgi Vihma