Читать книгу (Vaba)surm - Johannes Kivipõld - Страница 3

Kaks meest seisid hämaras toas. Nende näod olid väsinud, kuid sellegipoolest vahtisid nad teineteisele pingsalt silma. Toa õhustikku võinuks kämblaga haarata ja palliks mätsida nagu lund. Polnud ühtki heli peale meeste tasase hingamise ja õuest kostva vaikse linnakõmina. Meeste kõrval laual lebas püstol.

Tundus, et nad olid seal juba tundide viisi seisnud. Ja rääkinud.

Lõpuks rabas üks meestest relva, kõhkles viivu, suunas relva otsaette ja vajutas päästikule.