Читать книгу J. Kunder'i algupäralised luuletused - Juhan Kunder - Страница 5

Kui kuuled oma kangelastest,

Su esiwanematest rääkima;

Kui kanarpikust, koidu kastest,

Sull’ laulu laene kipub kerkima:

Siis wõitakse sind Eesti waimuga!

Ja kui sa kuuled metsa koha

Ning Emajõe laened langema.

Kui kuuled põllul wilja kaha,

Näed Soome mere wahtu lendama:

Siis wõitakse sind Eesti waimuga!

Kui kuuled pilwis Kõue heale

Ja näed wälgu jäljed põlema,

Ning kalju lõhkeb kalju peale,

Ja laene tõttab pilwist tulema:

Siis wõitakse sind Eesti waimuga!

Kui kuuled Eesti meeste sõnu,

Kes woorusest ja tõest räägiwad;

Kui Eesti ema sulle laulab mõnu,

Sull’ Eesti piiga palge punetab:

Siis wõitakse sind Eesti waimuga!

Ja kui sa Wene kotka kätte

Su sugurahwa õnne usaldad,

Ning waenus astud wäetil’ ette

Ja iga hinge eest sa palwet teed:

Siis wõitakse sind Eesti waimuga.

Kui jäed sa kindlaks kodu su’ule,

Su waenlaselle annad andeks süüd,

Kui waatad wagalt taewa poole,

Ning tunned sa, kui püha Eesti püüd:

Siis wõitakse sind Eesti waimuga.