Читать книгу J. Kunder'i algupäralised luuletused - Juhan Kunder - Страница 6

Peipsi wee ja Lääne mere wahel

Haljendab mu Eesti rada.

Teretan sind, marjamaa,

Walju Eesti lauluga:

Üksi Eestis

Ma tõstan lauluheale.

Rääkis küll mull’ mõni wõeras rahwas,

Et ka mujal mõnus olla,

Aga siiski Eestimaa

Mõlgub mäe ja metsaga:

Üksi Eestis

Sull armas elu ase!

Mulle ütles lahke wõeras neiu:

Laula mulle, noormees, laula!

Ja ma laulsin Eesti maast,

Eesti kuldsest laulu a’ast,

Ja Eestist

Mull’ tuli neiu meelde.

Kui nägin jälle sinu pinda

Kuldse päikse paistel hiilg’ma:

Lehwis Eesti waim mu peal,

Tõstis tiiwa laulu heal:

Üksi Eestis

Mull üliarmas kodu!