Maja mäletab
Описание книги
Selle raamatu peategelane on maja. Ta asub Tallinnas Nõmmel Männiku tee ääres, üks vanemaid sealkandis. Ühe sajandi vältel, mis inimelu seisukohalt on pikk, ent ajaloo seisukohalt olematu aeg, on ta peavarju pakkunud paljudele erinevatele inimestele. Maja võib rääkida, et nende inimeste tee õnnele erineb vaid pealtnäha. Tema on paigal püsinud, kogunud ja põiminud kokku kõigi oma elanike elude lõngad kirevaks pildiks. Vähe on nõnda elatud elusid, kus suudetaks harjunud elustiili muuta, teab maja, ja suunab peenikest naeru pidades elanikke seepärast karvupidi kokku, et nad ometi õpiks koos eksisteerima. Maja on pika eaga, tema mällu jäävad jäljed kõigist kunagistest elanikest, ka pealtnäha tühistest. Vanasse majja elama asudes pead arvestama, et endiste aegade mõju on tuntav isegi siis, kui oled seinad ja katuse uutega asendanud.
Juune Holvandus on ajakirjanik ja kirjanik. Ta on avaldanud romaani „On sul juba boyfriend?“ (2003), islamimaailma tutvustava raamatu „Arabesk, vesipiip ja umma“ (2007) ning reisijuhi „Punasest merest Jordani jõeni“ (2015).
Оглавление
Juune Holvandus. Maja mäletab
1. Kuidas tütarlaps Roosist saab majaomanik Tsarjova Roza
2. Liisa ja Villem Brocki unistus tööst Lutheri vabrikus. Oma maja
3. Majja tulevad üürilised. Ümbruskond täieneb
4. Sõja paika pandud
5. Tulge tagasi, Eestimaa pojad!
II OSA. Ainult ühe pere asi
6. Peremeheta
7. Linnaunistuse täitumine. Liiga hilja
8. Hea, kui on kodu, kuhu tagasi tulla
9. Igaüks tahab omaette ruumi
10. Suivi, maja viimane pärisperenaine
Отрывок из книги
Selle raamatu peategelane on maja.
Ta asub Tallinnas Nõmmel Männiku tee ääres, üks vanemaid sealkandis. Ühe sajandi vältel, mis inimelu seisukohalt on pikk, ent ajaloo seisukohalt olematu aeg, on ta peavarju pakkunud paljudele erinevatele inimestele, kes lõpuks siiski lahkuvad, surevad või heidavad ta kõrvale nagu aukliku saapa, et soetada uus ja parem elu, ehkki mõned jäävad ka taga igatsema.
.....
Ta asub Tallinnas Nõmmel Männiku tee ääres, üks vanemaid sealkandis. Ühe sajandi vältel, mis inimelu seisukohalt on pikk, ent ajaloo seisukohalt olematu aeg, on ta peavarju pakkunud paljudele erinevatele inimestele, kes lõpuks siiski lahkuvad, surevad või heidavad ta kõrvale nagu aukliku saapa, et soetada uus ja parem elu, ehkki mõned jäävad ka taga igatsema.
Maja võib rääkida, et nende inimeste tee õnnele erineb vaid pealtnäha. Tema on paigal püsinud, kogunud ja põiminud kokku kõigi oma elanike elude lõngad kirevaks pildiks. Võite ehitada uue ja parema toa, korstna, ahju või põranda, mõtleb maja, aga sama pilt heljub te ümber ikka, lisandub vaid uusi toone. Vähe on nõnda elatud elusid, kus suudetaks harjunud elustiili muuta, teab maja, ja suunab peenikest naeru pidades elanikke seepärast karvupidi kokku, et nad ometi õpiks koos eksisteerima.
.....