Salapärane maja

Оглавление

Leblanc Maurice. Salapärane maja

IRÉGINE, NÄITLEJATAR

IIARLETTE, MANNEKEEN

IIID’ENNERIS, HÄRRASMEHEST DETEKTIIV

IVBÉCHOUX, POLITSEINIK

VON SEE VAENLANE?

VIMÉLAMARE’IDE SALADUS

VIIFAGERAULT, PÄÄSTJA

VIIIMARTINID, TULESÜÜTAJAD

IXARLETTE’I KIHLUSED

XRUSIKAHOOP

XIPREILI VALNÉRY

XIIARSÈNE LUPIN

EPILOOGARLETTE JA JEAN

Отрывок из книги

Üle lugedes raamatuid, kus jutustatakse nii tõetruult kui võimalik mõnest minu seiklusest, märkan, et tegelikult said need alati alguse spontaansest innust, mis mind naise kannule sundis. Kuldvillak polnud alati sama, kuid oli ikka see kuldvillak, mida ma vallutada püüdsin. Ja kuna asjaolud sundisid mind alatihti nime ja isikut muutma, oli mul iga kord tunne, nagu alustaksin uut elu, enne mida ma veel ei olnud armastanud ja pärast mida ei pidanud ma enam kunagi armastama.

Nii et kui ma pööran pilgu minevikku, ei näe ma Cagliostro, või Sonia Krichnoffi, või Dolorès Kesselbachi, või roheliste silmadega daami jalge ees mitte Arsène Lupini… seal on Raoul d’Andrésy, hertsog de Charmerace, Paul Sernine või parun de Limésy. Kõik tunduvad olevat teistsugused kui mina ja samuti erinevad nad omavahel. Nad lahutavad mu meelt, panevad mind muretsema ja naeratama, vaevavad mind, nagu polekski ma koos nendega armastust kogenud.

.....

Régine oli kohe alguses tahtnud välja joosta; kuid jõud jättis ta maha ja ta langes nõrkenult põlvili. Mees mähkis ta mantlisse, heitis õla peale ja põgenes, kadudes pagejate hulka.

Jean d’Enneris oli hüpanud looži serva äärde enne, kui mees tegutsema hakkas, võib-olla isegi enne, kui too oli välja ilmunud, ning hüüdis nüüd, kõrgudes paanikast lainetava rahvahulga kohal:

.....