Отрывок из книги
Kui minu kutsetöö metsnikuna algas, teadsin ma puude varjuelust küllap niisama palju nagu lihunik loomade hingeelust. Tänapäeva metsandus toodab puitu, see tähendab, et langetab tüvesid ja seejärel istutab jälle uusi puutaimi. Lugedes erialaseid ajakirju, tekib peagi mulje, et metsa käekäik pakub huvi vaid niivõrd, kuivõrd jätkusuutlikuks tootmiseks hädavajalik on. Metsamehe igapäevatöö jaoks piisab samuti vähesest ja vaid aeg-ajalt liigub pilk millelegi enamale. Kuna ma pean iga päev sadade kuuskede, pöökide, tammede või mändide puhul hindama, kas nad sobivad mahasaagimiseks ja kui suur on nende turuväärtus, jäi minugi arusaam metsast ahtaks.
Ümmarguselt kahekümne aasta eest hakkasin ma turistidele ellujäämisõppusi ja metsamatku korraldama. Hiljem lisandusid veel käigud metsakalmistule ja ürgmetsa kaitsealale. Paljude külastajatega vesteldes muutus mu suhtumine metsasse täielikult. Kõverad jändrikud puud, keda ma tookord veel alaväärtuslikeks pidasin, tekitasid matkajates vaimustust. Ma õppisin koos nendega peale tüvede kvaliteedi tähele panema ka kummalise kujuga juuri, erilisi kasvuvorme või õrnu samblikumustreid puukoorel. Loodusearmastus, mis mind juba kuueaastasena haaranud oli, lõi uuesti lõkkele. Järsku avastasin rohkesti imeasju, mida ma endale vaevu ära seletada suutsin. Pealegi alustas Aacheni ülikool minu piirkonnas kavakindlaid uurimistöid. Palju küsimusi leidis seejuures vastuse, aga loendamatul hulgal kerkis neid edaspidigi. Metsnikuelu muutus uuesti köitvaks, iga päev metsas sai avastusmatkaks. See tõi kaasa metsamajanduse jaoks harjumatuid mõtteid. Kes kord mõistab, et puudki valu tunnevad ja neil mälu on, ning et puuvanemad elavad koos oma lastega, see ei suuda neid enam nii lihtsalt langetada ja nende vahel suurte masinatega märatseda. Säärased masinad tõrjusin oma metsandikust välja juba kakskümmend aastat tagasi ja kui mõnikord on vaja mõnd puud kõrvaldada, siis toimetavad seda ettevaatlikult metsatöölised oma hobuste abil. Terve ja võib-olla isegi õnnelik mets on palju tootlikum ja see tähendab suuremat tulu. See väide veenis ka mu tööandjat – Hümmeli kogukonda – ja nõnda ei tulegi pisikeses Eifeldorfis muid majandamismooduseid kõne alla. Puud hingavad kergemalt ja pakuvad avastamiseks veel rohkem saladusi, eelkõige need rühmad, kes äsja loodud kaitsealadel elavad ja siin täielikult häirimata on. Mul on neilt veelgi mõndagi õppida, kuid paljust, mida olen seni seal lehestiku varjus avastanud, poleks ma varem unistada osanud.
.....
Tavaliselt võib selliseid lõpuni toimivaid kooslusi leida ainult looduslikes metsades. Võib-olla suudavad seda kõik liigid, ent mina ise olen täheldanud maharaiutud puude kaua edasi elavaid könte peale pöökide veel tammede, nulgude, kuuskede ja ebatsuugade puhul. Istutatud metsad, nagu on enamik Kesk-Euroopa okasmetsi, käituvad ilmselt rohkem tänava- või heitlaste moodi – nõnda kui samanimelises peatükis. Kuna istutamisel juuri rängalt kahjustatakse, näib, et nad ei olegi võimelised ühist juurekava looma. Selliste metsade puud toimivad üldiselt erakutena ja neil on sealjuures olulisi raskusi. Igatahes ei suuda nad enamasti kuigi vanaks saada, kuna nende tüvi saab vastavalt puuliigile juba umbes saja aastaga raieküpseks.
Kui puud on nõrgestunud, siis ei kahane neil mitte ainult vastupanu-, vaid ka teabevahetusvõime. Teisiti ei saa seletada, miks leiavad ja ründavad putukad sihikindlalt just haiglasi puid. On mõeldav, et nad sealjuures pealt kuulavad, rahutuid keemilisi hoiatushüüde täheldavad ja tummaks jäänud isendid lehti või koort hammustades välja selgitavad. Võib-olla on vaikijäämine tõepoolest põhjustatud tõsisest haigestumisest, mõnikord ka seenega kontakti kaotamisest, mille tõttu puu täielikult teabeta jääb. Enam ei taju ta liginevat pahategijat ning siis on einelaud röövikutele ja mardikatele avatud. Niisama vastuvõtlikud on ka eelmainitud üksikpuud, kes küll tervetena näivad, ent abituteks jäävad.
.....
