Читать книгу Giidi käsiraamat. Vanalinn - Kadri Tähepõld - Страница 6

Kronoloogia

u 9000 (või 7500) aastal eKr – vanimad teadaolevad inimasustuse jäljed Eestis: Pulli asulapaik Sindi lähedal Pärnu jõe kaldal

380 kristlus saab Rooma riigis ametlikuks religiooniks

988 Vladimir I võtab vastu ristiusu, Venemaa ristiusustamine

1030 Kiievi vürst Jaroslav Tark vallutab Tartu, mis jääb 31 aastaks vene võimu alla

1054 suur kirikulõhe, ida- (õigeusk) ja läänekristlus (katoliiklus)panevad üksteist kirikuvande alla

1202 Riias asutatakse Mõõgavendade ordu

1208 sakslaste rüüsteretkega Ugandisse algab eestlaste muistne vabadusvõitlus

1219 juuni Taanlased maabuvad sõjaväega Tallinna all

1223 eestlastel õnnestub lühikeseks ajaks vabaneda võõraste ülemvõimust, vaid Tallinn jääb taanlaste valdusse

1224 Tartu langemisega on kogu Mandri-Eesti taas võõrvõimu all

1227 Saaremaa alistumisega lõpeb eestlaste muistne vabadusvõitlus

1236 Saule lahingus purustavad leedulased Mõõgavendade ordu, selle riismed ühinevad järgmisel aastal Saksa orduga, moodustades selle Liivimaa haru (Liivi ordu)

1242 Jäälahing Peipsi järvel; piir lääne- ja idakristluse, ordu ja venelaste vahel jääb sajanditeks püsima

1248 Tallinn saab linnaõigused

1343 Harjumaal puhkeb Jüriöö ülestõus

1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule

1404 valmib Tallinna raekoda

1421 peetakse Vana-Liivimaa esimene maapäev

1492 venelased rajavad Narva jõe idakaldale Jaanilinna kindluse

1523 reformatsioon jõuab Eestisse

14.02.1524 reformatsiooni toetavad linlased rüüstavad Tallinnas katolikukirikuid ja kloostreid

1453 Kolmas Rooma

1525 Lübeckis trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat

1558 Vene vägede sissetungiga Tartu piiskopkonda algab Liivi sõda; vene­lased vallutavad Tartu, sõda kestab vaheaegadega 1629. aastani

1561 Liivi ordu alistumine Poola kuningas Sigismund II Augustile tähistab Vana–Liivimaa keskaegse poliitilise korralduse lõppu

1577 venelased, kes on vallutanud peaaegu kogu Eesti, piiravad tulemusteta Tallinna, Poola ja Rootsi vastupealetung muudab venelaste varasema edu nulliks

1578 ilmub Balthasar Russowi „Liivimaa provintsi kroonika” esmatrükk

1582 Poola ja Venemaa vahel sõlmitud Jam Zapolski vaherahuga läheb Lõuna-Eesti Poola võimu alla

1583 Rootsi ja Venemaa vahel sõlmitud Pljussa vaherahuga läheb Põhja-Eesti Rootsi võimu alla

1625 Tartu langemisega rootslaste kätte lõpeb Poola valitsusaeg Lõuna-Eestis

1629 Altmargi vaherahuga kinnitatakse kogu Mandri-Eesti kuulumist Rootsi võimu alla

17. saj I pool – nõidade põletamisprotsessid

1632 avatakse Tartu ülikool

1645 Brömsebro rahuga läheb Saaremaa Taani võimu alt Rootsi võimu alla

1684 Tartu lähedal Piiskopimõisas alustab B. G. Forseliuse juhtimisel tegevust rahvakooliõpetajate seminar

1695–1697 suur näljahäda, peaaegu iga viies inimene Eestis sureb nälga

1700–1721 Põhjasõda

1710 Tallinna kapituleerumisega on venelased kehtestanud ülemvõimu kogu Eestis

1721 Uusikaupunki rahuga loovutab Rootsi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa Vene riigile; Balti kubermangud säilitavad laialdase omavalitsuse, nn Balti erikorra

1739 Anton Thor Helle tõlkes ilmub Piibel esmakordselt tervikuna eesti keeles

1802 Tartus taasavatakse ülikool

1804 Liivimaa talurahvaseadustega fikseeritakse talupoegade koormised ja piiratud omandiõigus vallasvarale; luuakse vallakohtud; Liivimaal viiakse koormised vastavusse talu majandusliku kandevõimega ning seatakse sisse vakuraamatud

1816 Eestimaa talupojad vabastatakse pärisorjusest

1819 Liivimaa talupojad vabastatakse pärisorjusest

1838 Tartus asutatakse Õpetatud Eesti Selts

1845 Liivimaa talupojad astuvad innukalt vene õigeusku

1849 Liivimaa uus talurahvaseadus avab tee raharendile ning talude päriseksostmisele

1856 Eestimaa kubermangu uus talurahvaseadus

1857 Pärnus hakkab ilmuma ajaleht „Perno Postimees”; Narvas alustab tööd Kreenholmi Manufaktuur

1862 ilmub „Kalevipoja” rahvaväljaanne

1865 Tartus asutatakse laulu- ja mänguselts „Vanemuine”, Tallinnas „Estonia”

1866 uus vallaseadus paneb kindla aluse talurahva omavalitsusele

1868 keelustatakse teoorjus

18.-20.06.1869 esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus

1870 valmib Peterburg-Reval-Paldiski raudtee, esimene Eestis

1872 asutatakse Eesti Kirjameeste Selts

1878 Viljandis hakkab ilmuma ajaleht „Sakala”

1882 sureb C. R. Jakobson

1884 Otepää kirikus õnnistatakse EÜS-i sini-must-valge lipp

1887 venestamise käigus viiakse rahvakoolid vene õppekeelele

1889 asjaajamine viiakse üle vene keelele

1901 Tallinnas alustab ilmumist ajaleht „Teataja”

1904 Tallinna linnavolikogu valimistel saavutavad eestlased valimisliidus venelastega võidu; Tallinna abilinnapeaks saab Konstantin Päts

16.10.1905 sõjavägi tulistab rahvademonstratsiooni Tallinnas

12.1905 mõisate põletamine ja karistussalkade tegevus Eestis

1906 „Vanemuine” ja „Estonia” saavad esimesteks eesti kutselisteks teatriteks

1914 puhkeb Esimene maailmasõda

1915 Eesti vetesse ilmuvad Saksa sõjalaevad

03.1917 Tallinnas algab revolutsioon

24.02.1918 Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamine Tallinnas

28.11.1918 Punaarmee rünnakuga Narvale algab Eesti Vabadussõda

23.06.1919 Võnnu all purustatakse Landeswehri väeosad

02.02.1920 Tartus kirjutatakse alla rahulepingule Venemaaga

15.06.1920 Asutav Kogu võtab vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse

1934 K. Päts ja J. Laidoner teostavad riigipöörde, asudes autoritaarse valitsemiskorra juurde, Riigikogu saadetakse laiali

1938 K. Päts valitakse Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks

09.1939 kirjutatakse alla baaside lepingule NSV Liiduga

1940 Eesti okupeeritakse Punaarmee poolt

14.06.1941 massiline küüditamine Balti riikidest

22.06.1941 algab Saksa-NSV Liidu sõda

28.08.1941 Saksamaa väed vallutavad Tallinna

9.03.1944 Nõukogude lennuvägi sooritab suurrünnaku Tallinnale; novembriks on kogu Eesti territoorium langenud Punaarmee kontrolli alla

1944–1945 Petserimaa ja Narva-tagune ala liidetakse Vene NFSV koosseisu

25.03.1949 suurküüditamine; Eestis viiakse läbi sund­kollektiviseerimine

1950 stalinismi kõrgperiood Eestis; küüditamine Petserimaal

1951 „Ameerika Hääl” alustab eestikeelsete saadete edastamist

1954 moodustatakse pagulasvalitsus

1955 eetrisse jõuab Eesti Televisiooni esimene saade

1965 avatakse regulaarne laevaliiklus Tallinna ja Helsingi vahel

07.1972 – toimuvad esimesed ülemaailmsed Eesti päevad Torontos

1978–1982 uusvenestuse aeg

1979–1989 Afganistani sõda

07.1980 Moskva olümpiamängude purjeregatt Tallinnas

1986–1987 fosforiidikampaania äratab Eestimaa

1987 algab vabadusliikumine

23.08.1987 – poliitiline meeleavaldus Hirvepargis esitatakse Isemajan- dava Eesti idee (IME)

12.12.1987 luuakse Eesti Muinsuskaitse Selts

1988

Veebruar – tähistatakse Tartu rahu ja Eesti Vabariigi aastapäeva

Aprill – toimub loominguliste liitude ühispleenum – intelligentsi südame­tunnistus on ärganud, algab Rahvarinde loomine; Tartu muinsuskaitsepäevadel tuuakse esimest korda avalikkuse ette sinimustvalged rahvusvärvid

Juuni – lõpeb K. Vaino valitsemisaeg ja Lauluväljakul toimub Rahvarinde massimiiting

Juuli – luuakse vastukaaluks Rahvarindele Eesti NSV Töötajate Inter­natsionaalne Liikumine (interrinne)

Septembris – toimub EKP Keskkomitee XI pleenum, esmakordselt toetab partei juhtkond rahva püüdlusi

11. september – Lauluväljakul Rahvarinde suurüritus „Eestimaa Laul”

16. november – võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSV Liidu lagunemine

1989

24. veebruar – Pika Hermanni torni heisatakse sinimustvalge lipp, algatatakse kodanike komiteede liikumine

23. august – Balti kett

Detsember – NSV Liidu Ülemnõukogu tunnistab Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide olemasolu ja kuulutab need õigustühiseks

1990

Eesti Kongressi valimised

Märts – mitmekandidaadilised valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse; EKP XX kongress toob kaasa senise võimupartei lõhenemise, reformikommunistid otsustavad luua iseseisva EKP

3. märts – viiakse läbi referendum Eesti riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise küsimuses

Mai – Eesti NSV nimetuse asemel võetakse kasutusele Eesti Vabariigi nimetus

1991

19.–21. august – riigipöördekatse Moskvas

20. august – taastatakse Eesti Vabariigi iseseisvus

6. september – NSV Liit tunnustab Eesti Vabariigi iseseisvust

17. september – Eesti Vabariik võetakse vastu ÜRO-sse

1992

20. juuni – Eesti läheb üle oma rahale; rahvahääletusel võetakse vastu Eesti Vabariigi põhiseadus

September – toimuvad presidendi ja Riigikogu valimised; Riigikogu alustab tegevust, parlament valib teises voorus presidendiks Lennart Meri

1993 – Eesti Vabariik võetakse Euroopa Nõukogu täisliikmeks

1994 – võõrvägede lahkumine Eestist jõuab lõpule

1995 – esitab Eesti Euroopa Liidule täisliikmeks astumise avalduse

2004 – EV vastuvõtmine NATO liikmeks

2004 – EV vastuvõtmine EL liikmeks

2011 – EV liitub eurotsooniga