Читать книгу Giidi käsiraamat. Vanalinn - Kadri Tähepõld - Страница 7

TALLINNA AJALOOST

Tallinna esiajalugu algab linnalähedasest Irust, kuhu esimese aastatuhande teisel poolel ehitati linnus, mille juures paiknes ka asula. Teadmata põhjustel jäeti see kindlustus 11. saj keskpaiku maha ja praegusele Toompea künkale rajati mingil ajal pärast seda Lindanise (vene allikates Kolõvan) linnus.

Tallinna kaitsepühak oli püha Viktor Marseille’st, Vana-Rooma sõdur ja ristiusu märter; hukatud keiser Maximianuse poolt.

Reval – linna saksakeelne nimi on tulnud muistse Rävala maakonna järgi

Tallinn – eestikeelne nimi on tulnud tõenäoliselt väljendist „taani linn”; kasutusel Eesti pealinna ametliku nimena alates 1918. a

(va saksa okupatsiooni aastad 1918 ja 1941–44) tänaseni

10.–11. saj – Tallinna sadam oli tuntud kui viikingite kaubitsemiskoht; Rävala maakonna jõukusest annavad tunnistust avastatud aarde- ja mündileiud

11. saj – eestlaste linnus Toompeal, all-linn tuntud soodsa sadama- ja kaubitsemispaigana eelkõige Skandinaavias ja Venes

Taani aeg 1219–1346

1219 – vallutas siinsed alad Taani kuningas Valdemar II ning ehitas eestlaste linnuse asemele oma Taani linna

1227 – vallutas linna Mõõgavendade ordu

1230 – kutsus ordu oma võimu kindlustamiseks Tallinnasse saksa kaupmehi Visbyst, kes panid aluse Tallinna kujunemisele hansalinnaks

1238 – loovutas Saksa ordu Eesti alad Stensby rahulepinguga Taani kuningale

1248 – Taani kuningas Erik IV Adraraha annab Tallinna all-linna kodanikele „kõik õigused, mis on Lübecki kodanikel”, samas ürikus nimetatakse esmakordselt Tallinna raehärrasid; Lübecki linnaõigus kehtib Tallinna all-linnas kuni Balti eriseaduse jõustumiseni 1865, kuni 1889. a oli asjaajamiskeeleks Tallinnas saksa keel

1265 – Tallinn sai õiguse münte vermida

1279 – kinnitas Taani kuningas Tallinna kodanikest kaupmeestele ainuõiguse kaubelda linnas soola ja kaleviga

1280 – sai Tallinn Hansa Liidu liikmeks

1346 – Taani müüb oma valdused Põhja-Eestis Saksa ordule; samal aastal sai Tallinn laokoha õiguse, st õiguse kaupu ümberladustada, -pakkida ja edasi müüa. Sellest ajast saati võis kaupu Venemaale vedada üksnes läbi Tallinna, Riia ja Pärnu meresadamate

Saksa ordu aeg 1346–1561

Tallinn on Saksa ordu, perioodi lõpukümnenditel Liivimaa ordu ülemvõimu all. 14. saj teisel poolel elab linnas umbes 4000 elanikku, koos Toompeaga 5000.

1361 – rüüstasid taanlased Visby, seni regiooni õitsvaima linna; Tallinnast sai Hansa Liidu põhjaosa suuruselt ja tähtsuselt teine linn Riia järel. Visby kõrgetasemelised ehitusmeistrid leiavad tööd ja asuvad elama Revali linna

15. saj algus – ehitada tohib vaid kivist maju; puud, põõsad ja peenrad asuvad linnamüürist väljaspool, samuti karjamaad loomadele

1404 –valmis Tallinna raekoda, vaba hansalinna võimu sümbol; 15. saj on Tallinna kui hansalinna õitseaeg

1478 – vallutas Vene tsaar Ivan III Novgorodi; algas Venemaa jõuline ühendamine

1494 – suleti Hansa kaubahoov Novgorodis

1523/24 – luterliku reformatsiooni algus Tallinnas

1558 – alanud Liivi sõda laostas Tallinna majanduse

1561 – linn vandus truudust Rootsi kuningale; hansalinn Tallinn lakkas olemast

Rootsi aeg 1561–1710

Liivi sõja ajal annab Tallinna linn end Rootsi kuninga ülemvõimu alla ja jääb sinna Põhjasõjani.

1631 – asutatakse Tallinnas esimene gümnaasium

1633 – avatakse Tallinnas esimene trükikoda

1684 – suur tulekahju Toompeal, hävib suurem osa Toompea hoonetest

Tsaariaeg 1710–1917

Vene tsaaririigi võimu ajal säilivad linna privileegid kuni 19. saj teise pooleni.

1710 – katkuepideemia, peale seda Tallinnas vaid ca 2000 elanikku

1722 – Katariina II keelab kirikutesse matmise tervishoiulistel põhjustel; viinapõletamine mõisates vene riigi tellimusel

19. saj keskpaik ca 24 000 elanikku

1857 – Tallinn kustutatakse kindluste nimekirjast

1870 – avatakse raudteeliin Reval – St. Petersburg

etikukivide lammutamine kodanikemajadel

18. saj lõpp/19. saj linnamüüri väravate lammutamine

vabrikute teke

1877 – Tallinnas hakkab kehtima Vene linnaseadus; valitakse esimene linnavolikogu ja linnavalitsus; omavalitsuse võim laieneb ka Toompeale; raad jääb tegutsema vaid kohtuasutusena

1889 – magistraadi laialisaatmine, saksa keele kasutamine asjaajamises keelatakse, ainsaks ametlikuks keeleks jääb vene keel

1904 – eestlased saavutavad Tallinna linnavolikogus esmakordselt enamuse

1906 – esimest korda valitakse Tallinna linnapeaks eestlane Voldemar Lender

Vabariigi aeg 1918–1940

24.02.1918 – Tallinnas kuulutatakse välja Eesti Vabariik

1918–1940 – Tallinn on iseseisva Eesti Vabariigi pealinn

1918, veebruari lõpust novembrini – Saksa okupatsioon Tallinnas

28. november 1918 – algab Narva lahinguga Vabadussõda

23. juuni 1919 – purustatakse Võnnu all Landeswehri väeosad

2. veebruar 1920 – kirjutatakse alla rahuleping Nõukogude Venemaaga

15. juuni 1920 – Asutav Kogu võtab vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse

1934 – Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostavad riigipöörde

1938 – Konstantin Päts valitakse Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks

1939 september – kirjutatakse alla „Baaside lepingule”

Okupatsioonide aeg 1940–1991

1940–1941 – esimene Nõukogude okupatsioon

1941–1944 – Saksa okupatsioon

09.03.1944 – Nõukogude õhurünnakus hukkub umbes 600 inimest, hävib 11% vanalinnast ja üle poole elamispinnast

1944–1991 – teine Nõukogude okupatsioon

1945 – elanikke 127 100

1989 – elanikke 479 000

1980 – Tallinnas toimub Moskva olümpiamängude purjeregatt

1991–1993 – 23 000 inimest rändab välja

Taasiseseisvuse aeg

alates 1991 – taasiseseisvunud Eesti Vabariigi pealinn

1993 – paavst Johannes Paulus II külastab Tallinna

1997 – vanalinn võetakse UNESCO maailmapärandi nimekirja

2003 – 386 000 elanikku

2011 – Tallinn on Euroopa kultuuripealinn

1940 – Eesti okupeeritakse Punaarmee poolt. Nõukogude Liit määrab ametisse uue valitsuse

14. juuni 1941 – massiline küüditamine Balti riikidest

22. juuni – algab Saksamaa-NSV Liidu sõda

28. august – Saksamaa väed vallutavad Tallinna

9. märts 1944 – Nõukogude lennuvägi sooritab suurrünnaku Tallinnale

November – kogu Eesti territoorium on langenud Punaarmee kontrolli alla

1944–1945 – Petserimaa ja Narva-tagune ala liidetakse Vene NFSV koosseisu

25. märts 1949 – suurküüditamine. Eesti sundkollektiviseerimine

1950 – stalinismi kõrgperiood Eestis – küüditamine Petserimaal

1951 – „Ameerika Hääl” alustab eestikeelsete saadete edastamist

1954 – moodustatakse pagulasvalitsus

1955 – eetrisse jõuab Eesti Televisiooni esimene saade

1965 – avatakse regulaarne laevaliiklus Tallinna ja Helsingi vahel

juuli 1972– viiakse läbi esimesed ülemaailmsed Eesti päevad Torontos

1978–1982 – uusvenestuse aeg

1979–1989 – Afganistani sõda

08.1980 – Moskva olümpiamängude purjeregatt Tallinnas

1986–1987 – fosforiidikampaania, mis äratab Eestimaa

23. august 1987 – toimub poliitiline meeleavaldus Hirvepargis

26. september – esitatakse Isemajandava Eesti idee – IME

12. detsember – luuakse Eesti Muinsuskaitse Selts

1988 – veebruaris tähistatakse Tartu rahu ja Eesti Vabariigi aastapäeva. Aprillis toimub loominguliste liitude ühispleenum – intelligentsi süda­metunnistus on ärganud, algab Rahvarinde loomine. Tartu muinsuskaitsepäevadel tuuakse esimest korda avalikkuse ette sinimustvalged rahvusvärvid. Juunis toimuvad Tallinna lauluväljakul nn öölaulupeod, lõpeb Karl Vaino valitsemisaeg ja lauluväljakul peetakse Rahvarinde massimiiting. Juuli – vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine (Interrinne). September – toimub EKP Keskkomitee XI pleenum, esmakordselt toetab partei juhtkond rahva püüdlusi.

11. september – lauluväljakul toimub Rahvarinde suurüritus „Eestimaa laul 1988”

16. november – võetakse vastu deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, mida hakati pidama NSV Liidu lagunemise alguseks.

24. veebruar 1989 – Pika Hermanni torni heisatakse sinimustvalge lipp. Algatatakse kodanike komiteede liikumine

23. august – MRP 50. aastapäev, Balti kett

Detsember – NSV Liidu Ülemnõukogu tunnistab Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolli olemasolu ja kuulutab selle õigustühiseks

1990 – veebruar – toimuvad Eesti Kongressi valimised, osaleb 591 508 inimest. Märts – toimuvad mitmekandidaadilised valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. EKP XX kongress toob kaasa senise võimupartei lõhenemise, reformikommunistid otsustavad luua iseseisva EKP. Mai – Eesti NSV nimetuse asemel võetakse kasutusele Eesti Vabariigi nimetus

1991, 19.– 21. august – riigipöördekatse Moskvas

20. august – taastatakse Eesti Vabariigi iseseisvus

6. september – NSV Liit tunnustab Eesti Vabariigi iseseisvust

17. september – Eesti Vabariik võetakse vastu ÜRO-sse

20. juuni 1992 – Eesti läheb üle oma rahale

28. juuni – rahvahääletusel võetakse vastu Eesti Vabariigi põhiseadus

September – toimuvad presidendi ja Riigikogu valimised, Riigikogu alustab tegevust. Parlament valib presidendivalimiste teises voorus presidendiks Lennart Meri

1993 – Eesti Vabariik võetakse Euroopa Nõukogu täisliikmeks

31. august 1994 – Vene vägede lahkumine Eestist jõuab lõpule

1995 – esitab Eesti Euroopa Liidule täisliikmeks astumise avalduse

2003 – Eesti vastuvõtmine NATO liikmeks

2004 – Eesti vastuvõtmine Euroopa Liidu liikmeks

1.1.2011 Eestis võetakse kasutusele euro

2012 – elanikke 416 539