Читать книгу Hetk enne homset - Kaja Sepp - Страница 8

Sa ju ei taha, et sulle tehtaks, seda mida teistele sa teed.

See maailm tundub niigi liiga ebaõiglane.

Jäid rongist maha, auto pritsis sinu mantli täis.

Ja terav valu sinustki sel hetkel läbi käis. ^[1.]

Erle ärkas hommikul harjumatust tundest, et päike paistis otse näkku. Tema tuba oli ju ometi õhtupäikse poole… mis kell siis on? Kus ma üldse olen?

Silmi lahti lüües tuli muidugi kõik meelde: Vanatoa, titt, küla maituli… 24 tunni jaoks tundus seda kõike liiga palju.

Erle küünitas käe põrandale mobiili järele ja vaatas kella. Veerand kaheksa! Vabal päeval! Aga kardinaid ei olnud, päike paistis endiselt otse voodisse ning Erle oli kindel, et uuesti magama ta ei jää.

Vähemalt oli siin pärapõrgus mobiililevi. Isegi värsked Facebooki postitused laadisid end nutitelefonis kiiresti alla, nii et oli, mida vaadata.

Pooled Erle klassikaaslased olid eilsel volbriõhtul koos pidutsenud. Piltidel paistis aialõke, palju rõõmsaid nägusid, rohkelt kerget alkoholi. Nojah, sinna peole oli ka tema kutsutud olnud. Neetud.

Uus sõbrakutse oli ka. Janno Lindvet! Erle silmad läksid pärani ja ta viskus voodis istuli. Eileõhtune tantsupartner – jah, tema tumedad naerused silmad ja veidi korratud lokid! Kuidas ta leidis? Perekonnanimedest, koolidest ega muust ei olnud ju juttugi? Ja kuidas ta jõudis – Erle lahkumise ajal jäi poiss ju veel platsile ja praegu oli alles varajane hommik?

Nüüd läks põnevaks. Kähku vajutas Erle ikooni sõbrakutsega nõustumiseks ning sai Janno sõbralistis ja pildialbumites uudistada.

Albumis „Väikevend” polnud midagi huvitavat – Janno ja beebi, beebi ja Janno, nende ema ja beebi ja nii edasi. „Kool” – puha võõrad näod, sekka rahvariietes Janno ilmselt õpetajaga polkat vihtumas või ülikonnastatult mingi ilmetu tüdrukuga jäika peotantsupoosi hoidmas. Pasunaga pilti polnud näha, nii et jutt pasunakoorist oli olnud ilmselt ikka nali. „Pidupidu” – jälle hulk võõraid nägusid, alkoga poseerimisi, Janno kitarriga, Janno klaasiga… Mitmel peopildil vilksatas Kiti, veel enamatel Ahti, mõnedel ka volbriõhtul põgusalt nähtud kuldjuukseke.

Aga oli veel üks album. „Kätuga”.

Piltide järgi otsustades oli see Kätu kõige ilusam tüdruk, keda Erle kunagi näinud oli. Veatu ovaalne nägu, võrratud põsesarnad ja piklikud huuled, mis naeratades paljastasid hambapärliread ja tekitasid põskedesse lohukesed. Hallid veidi viltuse lõikega mandlisilmad, piiratud nii tihedate ja pikkade ripsmetega, et neid tulnuks ilmselt iga päev kammida. Tuhmblondid lainesse koolduvad juuksed, mis enamikel piltidel olid punutud käsivarrejämedusse poolde selga ulatuvasse patsi, kuid osadel voogasid lahtiselt nagu „Sõrmuste isanda” haldjatüdrukul Arwenil.