Tallinna abilinnapea, endise kriminaalpolitseiniku ja eriteenistuse juhi Kalle Klandorfi põnevusromaanide sarja „Palgasõdur“ kuuenda raamatu tegevus toimub 1990. aastatel. Eesti on juba iseseisev riik ja elu edeneb tasapisi, aga Vene sõjaväelased tegutsevad ikka siinsetes baasides ja ajavad usinasti salakaubaäri. Endiselt tegutseb Tallinnas aktiivselt ka GRU kindral Nikolai Dmitrievitš, kes on suutnud sokutada „oma inimesed“ nii mõnelegi kõrgele kohale Eesti politseis ja kaitseväes. Kuid ikka ja jälle jääb kindralile ette kriminaalpolitsei komissar Mändmaa, kes pole nõustunud venelaste luureorganisatsiooniga koostööd tegema. Mändmaal endal on samal ajal hoopis teised mured. Bussiga koju Piritale sõites jääb kadunuks kaheksa-aastane Maarika, kelle vanemad elavad lahus ja isa töötab Soomes. Vaid paar päeva varem on tühjaks varastatud Pirita kooli ladu ja siis leitakse ühest Lastekodu tänava korterist keskealise naise surnukeha, nuga seljas. Kas ja kuidas on need kuriteod seotud Pirita tüdruku kadumisega? Kas komissar Mändmaa suudab selle mõistatuse lahendada või saab kindral temast enne jagu?
Оглавление
Kalle Klandorf. Palgasõdur. 6. osa. Pirita tüdruk
Kalle Klandorf. Palgasõdur. Kuues raamat. Pirita tüdruk
1
2
3
4
5
6
7
___
___
8
___
9
10
___
11
___
12
___
13
14
___
___
___
15
___
16
___
17
18
19
___
___
20
21
___
22
23
24
25
___
26
27
28
29
30
Avaldus
31
___
32
___
___
33
___
34
35
36
___
___
37
___
38
39
___
___
40
41
42
43
44
45
46
47
___
48
49
50
51
52
53
___
___
54
55
56
57
58
59
60
___
61
62
___
63
Samas sarjas varem ilmunud:
Palgasõdur. Esimene raamat. Üksik hunt. 2013
Palgasõdur. Teine raamat. Kassi-hiire mäng. 2015
Palgasõdur. Kolmas raamat. Jaht tuumakohvritele. 2017
Palgasõdur. Neljas raamat. Agent vastu tahtmist. 2019
Palgasõdur. Viies raamat. Stockholmi ensüüm. 2020
Отрывок из книги
Tramm kolistas akna alt mööda. Number neli või kaks, kes seda teadis. Päike saatis viimaseid kiiri naabermaja akendesse ning kogu see päikese ja valguse mäng peegeldus Mändmaa kirjutuslaualt vastu.
Kriminaalpolitsei komissari kirjutuslaud polnud vist sajandeid muutunud. Ühel lauanurgal seisis rohelise kupliga lamp. Laua teisel serval oli hunnik pabereid ja keset lauda avatud toimik. Küllap oli selline kirjutuslaud kriminaalpolitsei juhil ka tsaariajal, Eesti ajal, Saksa ajal ja nõukogude ajal. Ei mingeid faksiaparaate, ainult uus moeröögatus arvuti ootas kannatlikult, et keegi teda kasutaks. Need arvutid tulid Tallinna politseile Rootsist, humanitaarabina. Esialgu ei osanud keegi neid tööle panna. Ühed ja teised spetsialistid proovisid seda teha, aga ilma eriliste tulemusteta. Kui Rootsi abi üle anti, tegi ajakirjandus sellest võimsa ürituse. Nüüd aga seisid arvutid tulutult lauanurkadel ja kogusid tolmu.
.....
„Kes jälitustoimiku sisse viib?“ küsis Zurab.
„Kuna sinul on eesti keelega veidi raskusi, siis toimiku viib sisse Tamm. Loodetavasti on kriminaalasi ka algatamisel. Kontrollin üle.“
