Читать книгу Esimene saladus. Sinu lugu – enne sinu sündi - Katharina Vestre - Страница 4

Eessõna

Kui olin kuus aastat vana, kogusin ma hotelliseepe, mängisin Barbidega ja mul olid vilkuvate tuledega tennised. Minu filmimaitse oli erakordselt tavaline ja selle võib põhimõtteliselt kokku võtta kui „kõik, kus on printsessid“. Aga mu lemmikraamat? Selleks oli „Rasedus ja sünd: praktiline käsiraamat tulevastele lapsevanematele“. Võtsime selle õega riiulist välja, jätsime vahele kõik toitumisnõuanded ja peatusime 70. leheküljel: „Loote kasvamine“. Uurisime sügava põnevusega pildirida, millel pisitilluke olevus kasvas aina suuremaks ja suuremaks, ning mõtlesime samal ajal ise oma väikevennale, kes oli keras ema kõhus. Nägime, kuidas ta moondus kummalisest ja algelisest väikesest sabaga elukast tibatillukeseks beebiks, kel jätkus kõhus käte ja jalgade jaoks vaevu ruumi. Kuidas oli see üldse võimalik?

Seitseteist aastat hiljem jõudsin selle küsimuse juurde tagasi. Valmistusin parajasti kaitsma Oslo ülikoolis oma bakalaureusekraadi, istusin ühel hilisõhtul raamatukogus ja lugesin rakubioloogia kohta. Peatüki lõppu jõudes märkasin pildiseeriat, mis kujutas käe väljakujunemist: esmalt sarnanes see pardijalaga, siis ilmusid järk-järgult sõrmed. Lugesin piltide alt, et protsess sai võimalikuks tänu rakkude massilisele enesetapule ehk apoptoosile. See tähendas, et palju aastaid tagasi surid kõik rakud minu sõrmede vahel – nagu käsu peale −, ja tänu sellele on mul needsamad käed, millega ma praegu kirjutan.

Mõistsin, et seda polnud mainitud lk 70: „Loote kasvamine“. Pildid, mida olin kuueaastaselt vaadanud, jutustasid loost vaid tühise osa. Kuidas saab see tilluke olend olevaks? Mis juhtub rakkude ja DNA molekulide sees? Kuidas teab käsi, et temast saab käsi, aga mitte jalg või kõrv?

Kaevusin sellele vastust otsides kooliraamatutesse ja teadusartiklitesse ning olin veidi aja pärast üle pea sees. Laenutasin enne 2015. aasta suvevaheaega Oslo ülikooli haiglast kolm hiiglaslikku embrüoloogia raamatut ja võtsin need endaga Itaaliasse puhkusele kaasa. Pärast seda oli mu interneti otsinguajalugu tulvil munarakke ja looteid. Google tegi sellest omad järeldused ja hakkas mulle näitama beebikreemireklaame – ma ei oska arvata, mida mõtlesid Google’i algoritmid minu äädikakärbeste, mereusside sootunnuste arengu ja kalaneerude otsingutest. Aga selle kõige tulemusel sündis raamat, mida sa nüüd käes hoiad. See on lugu meie kaugetest sugulastest, tundmatutest kaksikutest, ohtlikest platsentadest ja kummalistest äädikakärbestest. Ja ma võin kohe öelda – kuigipalju reetmata –, et see on raamat sinust. Las ma räägin sulle, kuidas sai alguse sinu elu.

Enne kui alustame: paari sõnaga aja- ja suurusemääratlustest

Selle raamatu kallal töötades avastasin, et loote vanust dateerida püüdes läksid asjad keeruliseks. Arvestamiseks on mitu võimalust ja sageli kipuvad need omavahel segi minema. Arstid ja ämmaemandad panevad tavaliselt paika rasedusnädala, mis arvestatakse välja ema viimase menstruatsioonipäeva järgi. Et asi oleks veelgi segasem, rasestutakse tegelikult alles umbes kaks nädalat hiljem, nii et päriselt on naine rase alles oma kolmandal rasedusnädalal. Mis tähendab, et loode on tegelikult ametlikust rasedusnädalast kaks nädalat noorem. Seega on raseduse 12. nädalal loote vanus 10 nädalat, 14. nädalal on see 12 nädalat ja nii edasi. Mina otsustasin dateerida nädalad rasestumise hetke järgi, seega tähistab siin raamatus märgitud aeg loote tegelikku vanust. Kuudest rääkides arvestan iga kuu pikkuseks neli nädalat. Nii et esimene kuu on esimene kuni neljas nädal, teine kuu viies kuni kaheksas nädal jne. Kui tahad teada, mitmendast rasedusnädalast ma räägin, siis lihtsalt liida minu numbrile kaks nädalat.

Loote suurus, millest ma siin raamatus räägin, on mõõdetud loote pealaest pepuni (CRL, ingl k crown-rump-length). See on kõige tavalisem loote pikkuse mõõtmisviis, sest loode keerab väga sageli jalad ülespidi kõverasse, mistõttu tema täispikkust on keeruline hinnata. Samuti tasub meeles pidada, et kõik aja- ja suurusmääratlused põhinevad keskmistel väärtustel ning et erinevad looted arenevad erineva kiirusega. Kui see on nüüd täpsustatud, siis oleme valmis alustama.

Seemnerakud viljastavad munarakku.