Читать книгу Esimene saladus. Sinu lugu – enne sinu sündi - Katharina Vestre - Страница 5

Mõned tunnid tagasi sai alguse võimatu võiduajamine. Seemnerakk koos mitmesaja miljoni konkurendiga asub pingelisele ujumisteekonnale. Ta näeb välja nagu pisike konnakulles, mis pürgib innukalt ülesvoolu, voolule ja tundmatusele vastu. Ja ta peab läbima vahemaa, mis ületab enam kui tuhandekordselt tema kehapikkuse. Reeglid on lihtsad – sa kas jõuad esimesena sihtmärgini või sured.

Maastik sperma ümber on segadusse ajav ja vaenulik nagu võssa kasvanud mets täis kaootilisi tihnikuid ja tupikteid, matkal ähvardavad teda ära õgida lümfotsüüdid, immuunsüsteemi rakud ja ta võib happes hävida. Või siis lõpeb tema tee mõnes emakakaela sügavas voldis. Nii et ei kulu kuigi palju aega, kui suurem osa konkurentidest on kõrvaldatud ning tänu naise lihaste kokkutõmmetele, mis spermi edasi tõukavad, siseneb see varsti emakasse. Kuid võidust on ta veel kaugel. Et selleni jõuda, peab ta nüüd otsustama, kas vasakule või paremale. Emakas on ühendatud kahe kitsa kanali – munajuhadega – ja finišijoon on neist ühe lõpus. Munajuhade seinad on kaetud karvakestega, mis lükkavad vedelikku tagasi emaka poole, kuid seemnerakk ei anna alla. Ta võitleb end vastuvoolu ja jätkab teekonda ülespoole. Kusagil seal üleval, limaskesta sügavate orgude ja kõrgete tippude vahel on peitu pugenud munarakk valmis kohtuma võidujooksu võitjaga.

Munarakk on kaua seda hetke oodanud. Juba siis, kui sinu ema oli alles ise tilluke loode, tegi ta valmis oma munarakkude eellased, ovogoonid. Hiljem hakkas ta neid vähehaaval muutma küpseteks munarakkudeks. See munarakk, mis nüüd su ema munajuha mööda alla hõljub, on üks vähestest äravalitutest. Iga kuu valmistuvad küpseks saama mitu munarakku, kuid vaid ühel neist avaneb võimalus mööda munajuha põgeneda. Teisi ootab ees kindel surm.

Küpse munaraku tekkeks jagunevad ovogoonid kindlal moel, nii et vanaemalt ja vanaisalt saadud kromosoomipaarid eralduvad. Kromosoom number 1 (vanaemalt saadud) läheb ühte rakku, kromosoom number 1 (vanaisalt saadud) teise ja nii edasi. Nii on küpses munarakus pool komplekti kromosoome, mis on valmis partnerit leidma. Pealegi kogub munarakk küpsemise ajal endasse hulgaliselt toitaineid ning on lõpuks keha ülejäänud rakkudega võrreldes hiigelsuur – tema läbimõõt on ligi kümnendik millimeetrit. Munarakku on lausa võimalik ilma mikroskoobita, palja silmaga näha.

Seemnerakk omakorda on üks keha kõige pisemaid rakke ning majesteetliku munaraku täielik vastand. Palavikuliselt edasi pürgiva ümara pea ja vingerdava sabaga rakul pole toitainete jaoks peaaegu mingit ruumi, ta on tuubil täis sinu isa DNA-d. Paljude miljonite seemnerakkude seas on ainult üks, mis kannab just sinu spetsiifilist geenikomplekti. Kui mõni teine su isa seemnerakkudest oleks ujunud veidikenegi kiiremini, poleks sind sellisena, nagu sa praegu oled, olemas – võimalus, et kaks spermi võiksid olla identsed, on kaduvväike. Kui seemne- või munarakk on moodustunud, on sinu vanavanemate kromosoomid selles üksteise kõrval, kuid enne, kui need üksteisest lõplikult eraldati, õnnestus neil vahetada omavahel tillukesi DNA tükikesi. Seetõttu kannavad kromosoomid, mis kuulusid algselt su vanaemale, endaga ka mõningaid vanaisa geene, kui nendest saab lõpuks seemnerakk. Võimalike kombinatsioonide arv on lõputu – nii et peame olema kindlad, et ergutame ikka õiget spermi.

Aga ma võin sulle kinnitada, et see väike pöörane kulles on tehtud just selleks, mida ta praegu teeb. Ta võib olla kurt ja pime, aga see ei takista tal läbimast maastikku, mida ta eales varem näinud pole. Pealegi suudab seemnerakk tajuda väikeseid temperatuurimuutusi, ning kuna tema sihtmärk on ümbritsevast kahe kraadi võrra soojem, saab sperm aru, kui hakkab sellele lähemale jõudma. Ja see pole kõik – spermil on ka algeline lõhnataju. Täpselt samasugused rakud nagu sinu ninas, mida nimetatakse lõhnaretseptoriteks, asuvad ka seemneraku pealispinnal. Iga neist retseptoritest tunneb ära kindla lõhnamolekuli. Kui õhk voolab läbi nina, takerduvad lõhnamolekulid erinevate retseptorite külge ja tekitavad elektrisignaali, mis saadetakse ajju. Seemnerakkude lõhnaretseptorid püüavad munarakust hoovavaid molekule ning aitavad spermil püsida õigel teel.

Finišijoone lävel on alles jäänud veel vaid üksikud võistlejad, keda munarakust erituvad, meelitavad kemikaalid sunnivad ujuma veel meeletumalt kui varem. Varsti on munarakk tihedalt ümbritsetud väikestest kullestest, kelle sabad vingerdavad metsikult, kui nad üritavad pressida oma päid läbi munarakku kaitsva geelitaolise membraani. Seemnerakud pihustavad oma peast munarakule keemiarelva – ensüüme, mis lõhustavad membraani ja võimaldavad kaevuda aina sügavamale.

Kuid vaid üks neist on piisavalt kiire. Võitja heidab saba ära, sulandub munarakku ja vabastab oma väärtusliku lasti – 23 sinu isa kromosoomi. Täpsel samal hetkel vabaneb munarakus aine, mis tekitab munaraku ümber kõva läbitungimatu kesta, nii et ükski teine sperm enam sisse ei pääse. See peab toimuma kiiresti, sest kui sisse pääseb veel spermat, on tagajärjed katastroofilised. Kui kaks seemnerakku tungivad munarakku täpselt ühel ajal, tekib rakk, milles on 46 kromosoomi asemel 69. Kuigi munarakk teeb kõik, mis võimalik, et sellist olukorda vältida, ei õnnestu see vahel. Kunstlikult viljastatud munarakke uurinud teadlased on leidnud, et 10% neist viljastas enam kui üks seemnerakk. Sellised munarakud ei ole võimelised normaalselt arenema ja nagu me hiljem näeme, on see nende jaoks surmaotsus. Aga praegu võid kergemalt hingata – praegu oli vaid üksainus võitja. Sinu ema ja isa kromosoomid on nüüd üheks saanud ning loodud on kõige esimene rakk, mis sisaldab juba sind. Võidujooks on lõppenud. Sinu lugu võib alata.