Читать книгу Kõrgklassi armuke - Katherine Garbera - Страница 6

Tempest oli intervjuuks Gavin Renardiga hoolikalt riideid valinud. Tema must Chaneli jakk oli klassika ning naine kandis seda kui kaitserüüd. Ta armastas tunnet, mis tekkis, kui kergest suvisest linasest kangast seelik tema jalgu riivas. Naine kombineeris selle eriti õhukeste läikivate Prantsuse sukkpükstega ja Ferragamo kingadega, mis jätsid endast tagasihoidliku ja peene mulje.

Kuid kõigest hoolimata oli ta närviline. Lonksates kohvi, mille Gavini sekretär Marilyn talle toonud oli, hakkasid ta käed värisema. Talle ei meeldinud mitte üks põrm, et tema oma emotsioonid teda nii kergesti ära annavad ning ta sundis end veel kord ette planeeritud sõnu mõttes harjutama.

Ta ei mõelnud ainult uuest töökohast. Ta mõtles Gavin Renardist kui mehest ja see ajas teda vihale. Üks asi oli mõelda temast kui võimalusest oma isa märkama panna, kui hea juhi ta oma sõrmede vahelt minema libiseda laskis. Kuid kes oleks võinud arvata, et see mees tema plaanid sassi ajada võib? Loomulikult polnud tal ausalt öeldes mehe juurde jalutades erilist plaani. Ta oli tahtnud lihtsalt kohtuda mehega, kes tema isa jaoks kinnisideeks muutunud oli, ja uurida, kas ta saaks meest kasutades kuidagi oma isa meelt muuta, mis puutub ametikõrgendusse. Kuid need plaanid olid õhku haihtunud, kui naine mõistis, millist külgetõmmet ta Gavini suhtes tunneb.

„Preili Lambert?”

„Jah?”

„Härra Renard võtab teid nüüd vastu.”

Ta naeratas tänutäheks sekretärile ning asetas oma kohvitassi lauale. Enne tõusmist hingas ta sügavalt sisse. Tema ema oli talle alati öelnud, et endale tuleb aega võtta. Parem on ettevalmistatult hiljaks jääda kui saabuda õigel ajal, aga oma rolli läbi harjutamata.