Читать книгу Asjad, mida iga taimetoitlane peaks teadma - Katherine McGuire - Страница 6

Taimetoitlase sõnaraamat

Kui taimetoitlus on sinu jaoks midagi uut, siis saad sa ilmselt teada nii mõnegi senitundmatu roa või koostisaine nime ning omandad muud asjakohast sõnavara. Või kui sa oledki neid sõnu kuulnud, ei pruugi sa olla kindel nende tähenduses. Siinkohal leiadki lahti seletatuna mõningaid vegetaarluses enim kasutatavaid termineid.

Fleksitaarlane ehk paindlik sööja – inimene, kes püüab süüa enamasti taimetoitu, ent on oma söömisharjumustes paindlik (inglise keeles flexible). Ta püüab tavaliselt vähendada oma lihatarbimist, kuid ei loobu sellest siiski täielikult.

Freegan ehk tasuta (inglise keeles free) toidu vegan – inimene, kes ei maksa loomsete toodete eest ega soodusta kuidagi muul moel rahaliselt nende tootmist, ent sööb mittetaimetoitu siis, kui see muidu rändaks prügi hulka. Tavaliselt on see inimene, kes seab esiplaanile ökoloogilised mureküsimused ja püüdleb võimalikult vähe jäätmeid tekitava elustiili poole.

Karnism ehk lihatoitlus – seda mõistet kasutas esmakordselt sotsiaalpsühholoog Melanie Joy, kes kirjutas,etsuhtuminelihassepeegeldabalateadlikke sotsiaalseid eelarvamusi. Veebilehel carnism.org defineeritakse seda kui „nähtamatut uskumuste süsteemi või ideoloogiat, mis tingib selle, et inimesed söövad teatavaid loomi … Kuna karnism on nähtamatu, mõistavad inimesed harva, et loomade söömine ei ole paratamatus, vaid nende endi valik.”

Kaunviljad – üldmõiste liblikõieliste taimede sugukonna nende perekondade kohta, mis hõlmavad ube, läätsi ja herneid. Siia kuuluvad harilikud herned, kikerherned, läätsed – põhiliselt kõik oalaadsed viljad, välja arvatud sojaoad, mille rasvasisaldus on palju suurem, ja maapähklid (arahhis).

Kinoa – hääldatakse [kin-ooa]. Toitev, kerge ja õhuline seeme, mis on algselt pärit Peruust ja mida valmistatakse nagu teravilja. Eriti maitsev on see pilafis.

Lakto-ovovegetaarlane ehk piima-muna-taimetoitlane – inimene, kes sööb piimatooteid („lakto”), mune („ovo”) ja taimi („vege”), aga mitte loomi.

Lihavabad esmaspäevad – ülemaailmne liikumine vähendamaks liha tarbimist, mille järgijad söövad esmaspäeviti vaid taimetoitu. Praegusel ajal pakuvad paljud restoranid lihavaba esmaspäeva erimenüüd. Kui sa ei ole veel valmis täielikuks taimetoitlaseks hakkama, siis annab sellises iganädalases praktikas osalemine suurepärase võimaluse proovida taimedest valmistatud maitsvaid roogi.

Liigitundlikkus – alateadlik eelarvamus kindlate liikide, enamasti inimeste, koerte ja kasside õiguste suhtes. Selle erapoolikuse tõttu kaldume arvama, et teatavaid loomi tuleb kaitsta hädade eest, mida teistele võib põhjustada. Kas Hiinas peetav Yulini koeralihafestival tekitab sinus õudu, aga mõte tapamajja veetavatest vabrikus kasvatatud sigadest mitte? Tegemist on ilmselge liigitundlikkusega.

Miso – magus, teravalõhnaline, soolane ja hõrk kääritatud (ehk fermenteeritud) sojaoapasta. Jaapanis on selle paljud liigid samamoodi hinnas nagu peened juustusordid. Traditsiooniliselt kasutatakse misot supipõhjana, kuid see sobib suurepäraselt ka kastmetesse, marinaadidesse ja määretesse.

Omnivoor ehk kõigesööja – see, kes ei järgi toitumisel mingeid piiranguid (s.t sööb nii loomi kui ka taimi). Bioloogiliselt on kõik inimesed omnivoorid, sest oleme füsioloogiliselt suutelised omastama toitaineid nii loomsetest kui ka taimsetest allikatest. Siin raamatus räägime siiski vabatahtlikust toiduvalikust.

Peskataarlane ehk kalatoitlane – inimene, kes ei söö maismaaloomade liha, kuid tarbib vee-elukaid, näiteks kalu ja koorikloomi.

Seitan ehk nisuliha – mõned inimesed kutsuvad seda „valgeks lihaks”. Seda saadakse leivatainast, mida sõtkutakse seni, kuni molekulid on kokku põimunud ja kogu tärklis välja uhutud ning alles on jäänud taina valgu- ehk gluteenirikas osa. Veiseliha aseainena on see hõrk, suupärane ja mõnus närida – ning ülimaitsev grillitult, röstitult ja ka praetult.

Tempeh – pähklimaitselised kõrge valgusisaldusega pressitud sojaoad; hääldatakse [tempei]. Kuuludes Indoneesia köögi varasalve, võidutseb tempeh sellistes kohalikes roogades nagu gado-gado, pecel ja tahu tempe (retsepte otsi internetist) ning see on ühtviisi hea nii praetuna kui ka köögiviljahamburgeris kukli vahel serveerituna. Seda saab praadida õhukeste viiludena nagu peekonit.

Tofu – sojapiimast tehtud kalgendatud kohupiim. Ilmselt oled tofuga varemgi kokku puutunud, kuid tasub teada, et seda on mitut eri liiki: veekeskkonda pakendatud kõva tofu, pehme ja siidjas tofu, kuivatatud või pressitud tofu, õhuliste tükkide või ribadena müüdav tofu jpt. Ida-Aasia vürtspoodnikud pakuvad tofust laia sortimenti.

Toitepärm – hõrgud pähkli- ja juustumaitselised kollased helbed, mida on võimalik leida loodustoidupoodide pakendamata kaupade riiulitelt. Kutsutakse ka maitsepärmiks. Puista seda popkornile või sega kreemjatesse kastmetesse, kus ta lisab mekki ning annab ergutava valguannuse.

Toortoit – toiduvaliku kontekstis viitab see kulinaarselt valmistamata ja minimaalselt töödeldud toidule, mida süüakse tavaliselt tervislikel põhjustel. Inimesed, kes sellisel moel toituvad, ei pruugi tingimata olla taimetoitlased ja paljud peavad seda dieeti moeröögatuseks. Ometigi pakuvad toortoidurestoranid tavaliselt paljusid erinevaid taimetoite.

VB6 – lühend väljendist „vegan before six” (ehk „vegan enne kella kuut”) kirjeldab söömistavasid, mille puhul hommiku- ja lõunaeine koosnevad täistaimetoitudest, kuid õhtusöögiks sobib kõik. Selle üks variante on 5:2 vegetaarlus, mis tähendab, et inimene sööb viis päeva nädalas taimetoitu, aga nädalavahetusel liha.

Veg*n – termin, mis hõlmab nii täistaimetoitlasi ehk veganeid kui ka taimetoitlasi ehk vegetaarlasi. See tuletati tärnikese abil, mida kasutatakse metamärgina internetiotsingutes.

Veganlus ehk täistaimetoitlus – elustiil, mille puhul püütakse loobuda kõikidest loomset päritolu toodetest, olgu need toiduained või muud kaubad. See tähendab ei lihale, kalale, piimale, munadele, meele, villale, nahale, muskusele, rasvale, lanoliinile, loomadel katsetatud kosmeetikale, väljasõitudele lõbustusparkidesse, kus vangistatud loomi kasutatakse meelelahutuse eesmärgil, jne.

Vegetaarlane ehk taimetoitlane – inimene, kes ei söö loomi: lehmi, kitsi, sigu, kanu, parte, koeri, kalu, inimesi ja kõike muud säärast. Põhjused ulatuvad keskkonnateadlikkusest isiklike terviseprobleemideni ning murest loomade heaolu pärast usuküsimusteni.

Yuba – tuntakse ka tofunaha või oakohupiimalehena. Need valgurikkad krõbedad kuivatatud lehed on valmistatud sojapiima keetmisel sellele tekkivast kihist. Niisuta neid vees ning saad tulemuseks isuäratava ja hõrgu toiduaine, mida võib rulli keerata, praadida või hautada.

. . . Ja üks asi, millega tasub ettevaatlik olla

Gluteenivaba – toitudel, mis on „gluteenivabad”, ei ole mingit pistmist taimetoitlusega. Kuid mõnikord, kui te palute taimetoitlase menüüd, võib ette tulla, et teenindav personal hakkab teile rääkima hoopis gluteenivabadest roogadest. Olge selleks valmis. Andke neile viisakalt teada, mida te sööte ja mida mitte.