Читать книгу Naiseks olemise kunst. Avasta naiselik vägi läbi arhetüüpide maagilise maailma - Katrin Saali Saul - Страница 9

Ka Naine on arhetüüpne mõiste. Esimeste assotsiatsioonidena tekivad pea kõigil selle sõnaga sarnaselt pehmus, hellus, soojus, viljakus, emotsionaalsus, ilu ja siis veel sadakond sõna vastavalt igaühe kogemusele naisena või naistega.

Üks viis kirjeldamaks naise olemuse rikkalikku paletti on vaadelda selle müstilise terviku arhetüüpseid osi.

Iga naise sees elab:

 elurõõmus, emotsionaalne, mänguline, naerune, muretu Tütarlaps

 sensuaalne, seksuaalne, tabamatult müstiline Armastaja

 hoolitsev, emalik, rahulik, korda loov Perenaine

 enda väärikust teadev, tark ja õiglane Kuninganna.

See elutervete arhetüüpide palett on igale naisele kaasa sündinud. See on Ürgnaise kood, mis käivitub iseenesest sünni hetkel, sõltumata rassist ja geograafilisest asupaigast, käivitudes vaatamata ema vanusele, psüühilisele seisundile, füüsilisele tervisele või sünnituse kulule.

Arhetüüpide standardpakett on mõeldud tagama täisverelise naise elu. Loodus (kellele sobivam – Jumal) on sünnihetkeks oma töö teinud. Järgnev on ema ja teda ümbritseva keskkonna kätes.

Keeruline on määratleda, millal lapsel tekib kontakt arhetüüpidega, erinevad arhetüübid käivituvad täistuuridel erinevatel arenguetappidel. Aga kui vaadata juba ühe-kaheaastast tüdrukutirtsu, siis on temas ta vanusekohasele Tütarlapsele, kes muretult mängib ja hullab, lisaks ka selgelt äratuntavad Armastaja alged – kuidas ta oskab isale otsa vaadates kudrutada ja teda oma väikeste soovide täitmiseks ümber näpu keerata! Tüdrukud väljendavad väikest Perenaist, askeldades nukkudega, tehes koduseid toimetusi, valmistades toitu. Ja nad oskavad suurepäraselt Printsessina väljendada oma tahtmist või öelda „Ei!“ kui neile ei maitse söök või ei meeldi ema poolt valitud kleit.

Väike laps on oma esimestel eluaastatel justkui švamm, imades endasse kõike, mis tema ümber toimub. Ta salvestab oma alateadvuse varamusse selle, kuidas vanemad temaga räägivad, teda hoiavad, aga ka selle, kuidas vanemad omavahel suhtlevad. Kas peres on soojad, armastavad suhted, kas üksteist väärtustatakse, kuulatakse, kas ema-isa naeravad koos ja näitavad välja oma vastastikust kiindumust kallistuste, suudluste, puudutuste, sülesolemise kaudu või on perekliima külm, pragmaatiline, kauge ja kogu suhtus toimub vaid logistilistel teemadel – millal kedagi kuhugi viia, mida vaja osta, mida vaja teha. Salvestub kõik – nii hea kui halb ja selle salvestuse põhjal hakkab laps rajama oma identiteeti.