Отрывок из книги
Kõik ulatub otsapidi 1994. aasta talve. Jäisesse, ükskõiksesse, pikale veninud talve, mil tuli kõndida küürakil, silmad maas ja nina salli sisse mähitud, et maruhoogudele mitte võimalust anda. Talve täis ootust ja pettumust, ärevust ja loobumust. 24. veebruaril lahkus August kas külma kiuste või selle tõttu töölt varem, ei läinud koju, vaid suundus Riigikogu hoone poole, kus lühtrid olid läidetud ja küte põhja keeratud.
Pühitseti iseseisvuse – tolle esimese, 1920. aastal saavutatu – aastapäeva. Võib-olla ei ütle need daatumid teile midagi, võib-olla olete te nagu minagi ajaloo suhtes tõrges, kuid ärge oodake, et ma teile kõik lahti seletaksin. Uurige parem Augusti visandeid, kuna tema ajas oma romaani sepitsedes kokku hunniku kuupäevi ning kuhjas oma kirjutuslaua ümber virnade viisi dešifreerimatuid märkmeid, mille oli raamatukogus hoolikalt ümber kirjutanud. Et olla täpne ja fakte mitte moonutada: tähistati tolle lihtsameelse manifesti aastapäeva, mis 1918. aastal, jupp aega enne püsse ja soomusronge, teatas majaseintele tõmmatud ning käputäiele inimestele ette loetud paberil Eesti, selle Vene impeeriumi pisikese maanurga riiklikust iseseisvusest. Ametliku väärtuse sai too paber hoopis hiljem, kui olid omakorda kõnelnud püssid, granaadid ja soomusrongid. Veel hiljem tehti sellest pilte ja luuletusi, käänates sedasi, nagu ikka kombeks on, ajaloo kaela nii, et hilisemad põlvkonnad minevikust vaimustuksid ja kahetseksid, et pole ise nondest nii erutavatest sündmustest osa võtta saanud.
.....
Selleks ajaks, kuigi õhtu pole veel lõppenud, tunneb August end Eeriku kõrval, kel on neli medalit rinnas ja niisama palju naisi käevangus, õige pisikesena. Ta tunneb end õige pisikese ja tänulikuna. Eerik on ehk isegi üllatunud suuremeelsusest, mida ta näitas üles võib-olla lihtsalt selleks, et naistele meeldida, et mängida suure südamega meest, üliinimest, kuid miks mitte ka põhjusel, et tal on Augustist hale ning et sel päeval lubab ta endale – erandkorras – omakasupüüdmatust.
Mis puutub naistesse, siis tänu Eeriku sekkumisele kujutlevad nad nüüd Augustit kolmeosalises ülikonnas, ei tee enam märkamagi tema sissepoole keeratud kinganinasid, unustavad tema kohmakate liigutuste peale ärrituda, leiavad ta olevat nägusa poisi, nägusa ja sihvaka, pruunisilmse ja pisut mureliku olemisega kahekümne kaheksa aastase poisi. Eerik, kes on neljakümne neljane, näib neile ühekorraga pisut vähem nägus. Nad jagavad oma armastust Augusti ja Eeriku vahel ning Eerik ei võta vaevaks solvuda – kas siis sellepärast, et armastusest jagub kahelegi, või sellepärast, et ta peab end Augusti mentoriks, nii et viimase vallutused on nüüdsest ka tema enese omad. Juuakse. Suitsetatakse mõned sigarid. Orkester mängib valsse ja polkasid ja neiud lasevad end Augustil tantsima paluda. August tantsib halvasti, ei oska partnerit keerutada, kuid sellest pole suuremat lugu, kuivõrd neiude silmis on August tükike minevikust, noormees, kes justkui ise ei mäletagi, et oleks teinud ajalugu ning toonud oma nooruse ohvriks, et nende tulevased lapsed võiksid sirguda vabaduses.
.....
