Читать книгу Eliit - Kiera Cass - Страница 8

„Niisiis, leedi Celeste, te väidate, et armee pole piisav ja teie veendumuste kohaselt tuleks järgmise värbamise ajal vastu võtta rohkem mehi?” küsis Gavril Fadaye, Illéa telesaate „Reporter” arutelude juhtija. Ainuke mees, kel kunagi kuningliku perekonna liikmeid intervjueerida õnnestus.

Meie vestlused „Reporteris” olid testid ja me teadsime seda. Kuigi Maxonil puudus ajakava, soovis avalikkus meeleheitlikult, et ring koomale tõmbuks. Tajusin, et seda soovisid ka kuningas, kuninganna ja nende nõunikud. Kui tahtsime jääda, pidime enda võimeid tõestama nende määratud ajal ja kohas. Tundsin heameelt, et jõudsin selle jubeda sõdurite kohta käiva raporti lõpuni läbi vaadata. Mäletasin veidi statistikat, seega avanes mul suurepärane võimalus täna head muljet jätta.

„Täpselt, Gavril. Sõda Uus-Aasias kestab aastaid. Arvan, et üks või kaks korda suuremate vägede värbamine annaks meile jõu, mida vajame selle lõpetamiseks.”

Ma tõesti ei sallinud Celeste’i. Tema pärast löödi üks tüdruk minema, ta rikkus eelmisel kuul Krissi sünnipäevapeo ja püüdis sõna otseses mõttes mul kleiti seljast rebida. Celeste arvas tõsimeeli, et Kahena on ta allesjäänutest palju parem. Ausalt öeldes polnud mul arvamust selle kohta, kui palju Illéa sõdureid vajaks, kuid teades nüüd Celeste’i seisukohta seisin sellele vankumatult vastu.

„Ma ei nõustu,” ütlesin nii daamilikul toonil, kui suutsin. Celeste pöördus minu poole, tumedad juuksed õlale lendamas. Kuna ta seisis seljaga kaamera poole, vaatas ta mind täiesti varjamatult, jultunult altkulmu.

„Või nii, preili America. Te arvate siis, et numbrite suurendamine on halb mõte?” küsis Gavril.

Tundsin palgeil punastamise kuumust. „Kahed saavad end värbamisest vabaks osta. Seega pole leedi Celeste kunagi näinud, kuidas mõjub perekondadele poegade kaotus. Rohkemate meeste võtmine mõjub hävitavalt eriti madalamatele kastidele, kus on tavaliselt suuremad pered ja ellujäämiseks kulub ära iga töökäsi.”

Minu kõrval istuv Marlee müksas mind sõbralikult.

Celeste võttis jutujärje üle. „No, ja mida me siis tegema peaks? Sa ei paku ometi välja, et istuksime niisama ja laseme sõdadel edasi venida?”

„Ei, ei. Loomulikult soovin, et Illéa jaoks sõda lõppeks.” Pidasin mõtete kogumiseks pausi ja vaatasin toe saamiseks Maxoni poole. Maxoni kõrval istuv kuningas näis tigetsevat.