Читать книгу Ruubeni liblikad: Jordan - Kiiri Saar - Страница 4

„See ei ole võimalik, see ei ole võimalik, see lihtsalt ei ole võimalik,” pomisesin ülimas segaduses ja lõin autoukse tagantkätt kinni, et kodutrepist üles kõndida. Mu päev oli alanud igati suurepäraselt. Kuni hetkeni, mil ma seda nägin.

Sest see ei olnud normaalne.

Kohe päris kindlasti mitte.

Mitte ühegi kriteeriumi järgi.

Sain sellest väga hästi aru, rääkimata üldse sõpradest, kes jõllitasid mind ammuli sui. Muidugi hetk enne, kui südamest naerma pahvatasid.

Kui ma poleks saanud head kasvatust, oleksin soovinud neile ilmselt sealsamas kere peale anda. Selle asemel piirdusin lihtsalt hammaste kokkusurumise ja enda ette põrnitsemisega.

Mida paganat mul küll viga oli? Ma ei tundnud ennast enam äragi.