Оглавление
Коллектив авторов. 19. sajandi inimene
19. SAJANDI INIMENE
TÖÖLINE
Kes oli tööline aruannete koostajate arvates?
Tööliskonna mitmekesisus
Töö ja ametioskused
Tööelu
Rändav tööline
Väärtushinnangud, töölisühingud ja võitlused. Väärikus ennekõike
Vaid ühinedes oleme tugevad!
Vastuoluline lõimumine rahvuslike ühiskondadega
ETTEVÕTJA JA ÄRIJUHT
Mitmekesisus ja muutumine
Suurettevõtete areng
Ettevõtjad, omanikud ja juhid
Erialane ettevalmistus
Heaolu, staatus ja võim
INSENER
Insener sõjaväe ja bürokraatia vahel
Insener ja eraettevõtlus
Insener ja inimeste juhtimine
Haridus
Haridus ja eliidi taastootmine
Amet
Raudteeinsener
Teraseparun
Metalli- ja masinatööstuse insener
Elukutse ja ametinimetuse seadustamine
ARST
USKLIK
Naiselik katoliiklus
Palve
Uskliku keha
Vaga realism
Uskliku lugemisvara
TEENIJATÜDRUK
ÕPETAJANNA
Õpetajanna – haritlase elukutse kodanlaste tütardele
Õpetajannad kui naiste õiguste eest võitlejad
Naisüliõpilased enne I maailmasõda
Feminiseerumine või maskuliseerumine?
Õpetajannade organisatsioonid
Õpetajannade tsölibaat
Kokkuvõtteks
KODANIK
Mida tähendab mõiste „kodanik“? Citoyen, citizen, Staatsbürger
Mõiste „kodanik“ tänapäevases ajaloouurimises
Kodanike kogukondade sünd Euroopas (1789–1914) Riigi kodakondsus ühiskondlike võitluste tulipunktis
Teised välistavad faktorid: religioon, sugu ja rahvus
Uute ühiskondlike protseduuride õppimine
Kodaniku identiteet
Kodakondsus ja uued ühiskondlikud protseduurid
MIGRANT
Väljaränne ookeani taha
Kontinentaalne migratsioon
Hooajaline tsirkuleeriv migratsioon
Sisserändest, väljarändest ja tagasirändest
Linn kui magnet? Tagasiränne ja liikuvus
Linnade külgetõmbejõud
Tööjõu pendelränne – samm mobiilsesse 20. sajandisse
Rändeteekondade pikenemine 20. sajandi eelõhtul
Migrandid – kas võitjad või kaotajad?
Poliitika tähtsusetus
Riik ja selle eesmärgid
Sotsiaalpoliitika muutumine – kaasamine ja välistamine
Võõrtöölise kujunemine 19. sajandi lõpul
SUURLINNA ELANIK
Linnastumine ja urbaniseerumine
Linnaplaneerimine, linna valitsemine, kommunaalpoliitika
Linna areng ja planeerimine
Moodsa suurlinna infrastruktuur
Korterireform ning kohalik sotsiaal- ja tervisepoliitika
Vaimustus ja kriitika
KUNSTNIK
Tagasivaade minevikku
Uus kunstikäsitlus – klassitsism ja romantism
Kunstnik ja teda ümbritsev maailm
Metseenid
Kunstiseltsid ja kunstiturg
Naine kui kunstnik?
Muusikud ja heliloojad
Rahvuslik kunst?
AADLIK
TALUNIK
KIRJANDUST. Üldteosed 19. sajandist
Tööline
Ettevõtja ja ärijuht
Insener
Arst
Usklik
Teenijatüdruk
Õpetajanna
Kodanik
Migrant
Suurlinna elanik
Kunstnik
Aadlik
Talunik
AUTORID
ISIKUNIMEDE REGISTER
Отрывок из книги
Ute Frevert, Heinz-Gerhard Haupt
Euroopa ajaloolased kirjeldavad 19. sajandit sageli kui pikka sajandit, mille alguseks loetakse juba 18. sajandi lõppu ja lõpuks alles 20. sajandi algust. Ajaloolisi piirdaatumeid võib veelgi täpsemalt määratleda: sajand algas 1789 suure Prantsuse revolutsiooniga ja lõppes 1914. aastal I maailmasõja puhkemisega.
.....
Loominguline, dünaamiline, uuendusmeelne, sidemetest ja kohustustest vaba, linlik, turust sõltuv, meessoost – need moodsa kunstniku omadused kattusid paljus tunnustega, mis pidanuks iseloomustama
19. sajandi uut inimest tema enda kujutluses. Ühtlasi võisid kunstnikud olla aga võlurid, maagid, kelle tööd vapustasid, ülendasid, häirisid vaatajat või viisid ta otsekui religioosse palve sfääri. Just võime mõtestada kõige põhilisemaid inimlikke olukordi ja vajadusi ning neid väljendada andis kunstile ajajärgul, mis neist elementaarsetest olukordadest üha kiiremini ja teadlikumalt eemaldus, erilise jõu ja tähenduse.
.....
