Читать книгу Kristina - Kristina Šmigun-Vähi - Страница 9

Kõndisin ühel ilusal päeval koos tütrega pargis, hea ja õnnis tunne hinges. Kallistasin Victoria Krisi kõvasti ja mõtlesin: “Kui tore, et see pole unenägu, vaid minu õnnelik elu!” Sain veel kord kinnitust, et mul oli, on praegu ja on ka tulevikus ilus elu, sest tean, et kõik siin ilmas on meie enda käes. Igaüks on oma õnne sepp! Kulunud moega lause küll, ent selles peitub suur tõde.

Ma olen väga õnnelik inimene. Olen kõik oma eesmärgid tippsportlasena saavutanud ning on täitunud soov, millest väikese tüdrukuna unistasin.

Nüüd kavatsen endise elu selja taha jätta, keskenduda esmalt perele ja seejärel leida uusi ja huvitavaid ülesandeid, et end proovile panna.

Minu vanemad andsid mulle midagi hindamatut: nad kinkisid mulle oma aega. Nüüd on minu kord püüda sedasama hindamatut anda edasi oma perele ja kõigile teistele headele inimestele enda ümber.

Suusatades olen alati soovinud anda endast maksimumi. Ma ei rahuldunud kunagi kesiste tulemustega, olen alati soovinud olla tipus. Igal saavutusel on hind. Olümpiahõbeda hind oli eriti soolane: möödunud talvel nägin oma tütrekest mõnel päeval vaid harvad minutid.

Mulle on ikka ja jälle öeldud, et mu elu on olnud nii kirev, et peaksin kindlasti raamatu kirjutama. Minu elus on olnud väga häid, aga ka väga raskeid aegu. Suusatamine oli ning on minu suur armastus, mida jään elu lõpuni igatsema.

Kirjutasin selle raamatu sooviga keerata elus uus lehekülg, avada uus peatükk. Raamat on kui lunastus ja lõpparve senisega. Tahan alustada uut teekonda puhtalt lehelt.

Minu lugu räägib tavalisest tüdrukust, kes oli unistuste nimel valmis raiuma end läbi halli kivi. Tahan julgustada inimesi. Julgege unistada suurelt! Ja isegi kui keegi teile ütleb, et sellest ei tule midagi, siis kuulake oma sisetunnet ja tehke kõik selleks, et oma unistused ellu viia. Kui te olete midagi ette võtnud, siis ärge kalduge oma teelt kõrvale. Võitja ei tee kompromisse. Peab pühenduma oma valitud teele ja andma endast alati mitte sada, vaid kakssada protsenti.

Elu käib ikka üles- ja allamäge. Rasketel hetkedel ärge andke alla, võtke neid kui elu häid õppetunde ja minge palju tugevamana edasi. Mind on alati inspireerinud vanaisa kuldne õpetus: mis ei tapa, teeb tugevaks!

Eestlastena oleme pahatihti kinnised, tahame asju üksi ajada, aga me ei tohiks karta paluda üksteiselt abi. Me ei pea läbima oma teekonda üksi, meie ümber leidub alati inimesi, kes tahavad aidata. Tuleb vaid küsida. Minul on selles väga vedanud – mind on ümbritsenud ja aidanud fantastilised inimesed. Kunagi ma soovisin, et minu vanemad oleksid miljonärid, kuid täna olen ma tänulik, et nad seda ei olnud. Tõenäoliselt ei tunneks ma sel juhul paljusid toredaid inimesi, keda ma täna tunnen ja kellest on saanud head sõbrad. Ja, mis seal salata, võimalik, et miljonärivõsuna ei oleks minust kunagi saanud ka olümpiavõitjat.

Minu elu on olnud meeletult paeluv ja emotsionaalne teekond. Tahan avada oma hinge ning seda ka teistega jagada. Oma lugu kirjutades pani nii mõnigi meenutus südame kiirelt põksuma ja pisaraid valama.

See raamat on üdini aus. Siin annan andeks neile, kes on teinud mulle haiget, ja palun andestust neilt, kellele olen põhjustanud hingevalu. Kui see lugu kedagi riivab, siis vabandan kogu südamest. Kõik on kirja saanud just nii, nagu seda ise kogesin. Kinnitan, et ei kanna kellegi peale vimma, ning loodan väga, et see on vastastikune.

Olümpiateekonnal tundsin, et isegi kui ma ei saavuta oma eesmärki, siis on mulle osaks saanud võimas tunne kogeda minu taga seisva tiimi ja inimeste kaljukindlat toetust, tahtmist ja jõudu. See tunne toob pisara silma. Olen õnnelik, et olen seda tunda saanud. Koos tehakse suuri asju. Vaid teiega koos õnnestus mul oma unistused ellu viia. Minu võidud on ka teie omad.

Tänan lõppematu kannatlikkuse ja jäägitu toetuse eest inimesi, kes on sel teekonnal mind aidanud ja olnud minu saatjateks. Kogu oma südamest avaldan austust ning tänan oma vanemaid ja õde; kallist Kristjanit, kes on olnud nii toetav kaaslane kui ka suurepärane mänedžer; imelist Victoria Krisi, kes andis mulle uut jõudu veel aastaks tippsporti naasta. Tänan kõiki sponsoreid ja toetajaid, Eesti Suusaliitu ja Eesti Olümpiakomiteed, Eesti ajakirjanikke – kõiki, kelleta ma ei oleks jõudnud spordis sinna, kuhu jõudsin.

On olnud fantastiline tunne teada, et oled oma maa inimestele korda läinud, neile emotsioone pakkunud ja neile jõudu andnud. Tänan kogu südamest kõiki Eesti inimesi, kes kõik need aastad on mulle kaasa elanud ja mind toetanud, minuga koos nutnud ja juubeldanud.

Austuse ja lugupidamisega,

teie KRISTINA

Suurte tegude algus.