Читать книгу Hetk - Kristjan Otsmann - Страница 2

Uuri ennast

1. Kui sageli juhtub, et tegeled vähemalt ühe olulise asjaga päevas? Kuidas sa end tunned pärast sellist päeva?

2. Kui tuleb ette, et päev lihtsalt „kaob käest“, siis mis ja kes seda põhjustab? Mida saad tulevikus ette võtta, et ka nendel päevadel vähemalt üks tähtis toimetus ära teha?

3. Pane paari päeva jooksul tunniste vahedega kirja, mida eelmise tunni jooksul tegid. Uuri seda ajalogi päev hiljem. Milliste tegevustega täitsid oma aja? Kuidas jääd nende päevadega rahule?

Meid, inimesi, on kaht tüüpi: need, kes liigitavad inimkonna kaheks, ja need, kes seda ei tee.

Kui jagada inimesi selle järgi, kuidas nad end ajas juhivad, siis umbes pooled soovivad aja esmalt rahulikult maha võtta, sõnastada väärtused ja paika panna visiooni ning siis hakata sihikindlalt sinnapoole liikuma. Levinuima sellistele inimestele suunatud süsteemi leiame Stephen Covey raamatust „Esmatähtis esikohale“.

Teine tüüp tegutseb risti vastupidi ja küsib: „No kust ma peaksin leidma aja, et sihti seada? Pole! Tulekahju jahib teist. Hea, et vahel on moment hinge tõmmata…“ Selliste inimeste lemmiksüsteem on tavaliselt David Alleni Getting Things Done, mille puhul paned kirja, mida parajasti teed, ning püüad nende tähelepanekute põhjal järeldada, mis on sinu suurem eesmärk.

Kuna teine liik inimesi on kärsitumad, siis näitan hakatuseks nippi, mis aitab kiiresti oma tegevuste planeerimise esimesed viljad kätte saada.

Kui oled pigem eesmärgistatud tegutseja kui kiirreageerija, siis soovitan lugeda esmalt läbi järgmine peatükk, kus näitan, kuidas eesmärke sõnastada ja neid saavutada, ning seejärel naasta käesoleva peatüki juurde. Kui oled Covey väärtuspõhise ajajuhtimissüsteemi pühendunud austaja, siis uuri esmalt raamatu viimast, visioonidest rääkivat peatükki, et seejärel liikuda eesmärkide ja iga päeva kolme olulisima tegevuse juurde.

Kui soovid kiiresti raamatust esimesed viljad kätte saada, siis võtame alustuseks ette homse päeva ja planeerime selle nii, et homme õhtul oleks mõnus tunne.

Mis muudaks homse päeva täiuslikuks? Millised kolm toimingut tahad homme kindlasti ära teha? Pane siia kirja.

1. ____________________________________

2. ____________________________________

3. ____________________________________

Miks on need tegevused olulised? Kuidas muutub maailm – kas või sinu väike maailm – paremaks pärast nende tegevustega ühele poole saamist? Palun pane kirja, mis muutub, kui saad need kolm asja tehtud:

1. ____________________________________

2. ____________________________________

3. ____________________________________

Kui neist mõne puhul sinu maailm ei parane, siis mõtle uuesti läbi, kas ikka tahad sellele aega kulutada. Võib-olla aitab mõni teine tegevus luua hoopis parema päeva? Või kui on tegemist ebameeldiva kohustusega, mis tuleb täita, siis mida saaksid selle tegevuse või enda puhul muuta, et nii protsess kui ka tulemus oleksid nauditavamad?

Kuidas sa end tunned, kui oled need asjad homme ära teinud? Kas näed juba tulemust ja tunned, kui mõnus on? Suurepärane!

Oluline tegevus esimesena

Nüüd loome homse päeva täpselt sellise, et saaksid need toimetused tehtud. Leo Babauta soovitab oma suurepärases raamatus „The Power of Less“ päeva ehitada järgmiselt.

Tõuse hommikul vara, et kohe pärast ärkamist teoks teha kõige olulisem asi. Kui oled enda arvates pigem öökulli tüüp, kellele meeldib töötada õhtuti, proovi paaril-kolmel päeval ärgata kella kuue paiku. Minu koolitustel käib sageli inimesi, kelle sõnul laabub neil õhtupoolikul kõik palju paremini ja hommikuti on nad uimased. Lihtsalt proovi paar-kolm päeva varem tõusta. Kolmandik neist on hiljem tunnistanud, et tegelikult nad polegi õhtuinimesed, vaid olid lihtsalt liiga laisad, et vara tõusta. Varajase tõusmise eeldus on muidugi see, et eelmisel õhtul lähed veidi varem voodisse, et saaksid seitse-kaheksa tundi magada.

Aga kui oled tõesti öökulli tüüp, siis võta kõige olulisemaks tegevuseks aega lõuna paiku või õhtupoolikul.

Oma päeva kõige tõhusama aja leidmiseks analüüsi oma käitumist paari päeva jooksul. Koosta mõne päeva ajalogi ning pane iga veerandtunni järel paberile kirja, millega hetkel tegeled ning kuidas end tunned. Kui oled seda paar päeva teinud, siis avastad päevade rütmi: millal oled erksam ja loovam ning millal tahad lasta elul rahulikumalt kulgeda. Kõige olulisemate toimingutega tegelemine planeeri ärksatele aegadele, loiumatele ajavahemikele aga kohtumised-koosolekud, mis erilist pingutust ei nõua. Pealekauba saad teada, milliste tegevustega raiskad lihtsalt aega ning mida pole edaspidi mõtet teha.

Edaspidi tööta oma kõige tõhusamal ajal segamatult. Lülita telefon välja, pane Windows Live Messenger ja Skype kinni ning sulge meiliprogramm. Hakatuseks tööta segamatult kas või veerand või pool tundi ning aegamööda pikenda seda ajavahemikku paari tunnini.

See, keskendunult tegutsemise harjumus on enamiku ennast teostavate inimeste edu taga. Kettaheitja Gerd Kanter teeb peaaegu iga päev kindlal ajal trenni nagu ka teised tippsportlased, parimad muusikud harjutavad iga päev mitu tundi, meisterlikud õpetajad valmistavad tunde ette, pagarid küpsetavad, kokad proovivad uusi retsepte… Kui tegeled kõige olulisema tegevusega iga päev, siis muutud üha paremaks ning teostad end aina enam.

Kas või natuke

Ka Mark Forster soovitab oma raamatus „Do It Tomorrow“ tegelda kõige olulisema asjaga iga päev kas või natuke niipea kui võimalik. Kui pühendud kõige olulisemale tegevusele iga päev kas või natuke, siis liigub asi järjekindlalt edasi. Pealegi aitab „kas või natuke“ tegemine ettevõtmisega kiiresti pihta hakata, sest eelseisev ülesanne pole siis liiga suur.

Varem käisin hommikuti vahetult pärast ärkamist jooksmas ja võimlemas. Kui tuulisel sügishommikul sadas jäist vihma, oli päris raske voodist välja saada. Ärkamise vastu protestivat ja põõnamist jätkama kutsuvat destruktiivset häält peas sai kõige lihtsamini vaigistada teda rahustades ja talle öeldes, et jooksen paarsada meetrit ning pärast seda lähen uuesti magama. Tegelikkuses märkasin poole kilomeetri järel, et päris mõnus on sörkida ja magama ei kipu enam üldse. Lõpptulemusena lonkisin mõne kilomeetri ning see andis tipp-topp enesetunde.

Sama lugu on iga ebameeldiva või keeruliselt algava ülesandega. Võtame või mõne olulise suure kirjatöö. Tõrges destruktiivne hääl räägib kahe tooniga. Neist esimeses kõneleb hirm, mis ütleb: „Ei, unusta ära, see ülesanne on sulle liiga suur. Parem ära hakka jändama, nii ehk naa ei tule sa sellega toime.“ Teises kostab ahvatlus: „Jah, sa tegeled selle olulise asjaga küll, aga veidi hiljem. Enne loeme ajalehed läbi ning vaatame, millised uued e-kirjad on vahepeal tulnud, siis teeme tiiru Facebookis. Küll jõuad olulisega hiljem tegelda…“ Ning enne kui märkadki, oled paar tundi ära raisanud.

Aga kui õige prooviks seda kirjatööd visandada? Paneks kirja lihtsalt mõned mõtted, ühe siia ja teise sinna? Mõni minut pärast selle tegevuse algust märkad, kuidas tekst voolab paberile või arvutisse ning töö edeneb väga tempokalt ja lustiga. Selle asemel, et tuba ära koristada, pane üks raamat riiulisse. Selmet kirjutada aruanne valmis, visanda selle ülesehitus. Ülikooli lõputöö kirjutamise asemel visanda esimene ja viimane lause ning veel paar lauset, mis seovad algust lõpuga. Sellisel moel tööd mitme ringiga visandades jõuad märksa parema tulemuseni kui algusest peale täiuslikuna tehes.Forster lisab siia sõna „esmalt“: tee seda olulist asja iga päev kas või natuke, niipea kui võimalik. Tegele kõige olulisemaga enne, kui sukeldud e-kirjakasti, sest sealt tulevad juba uued kohustused ning nendega tegeldes täidad märkamatult oma päeva enne, kui jõuad kõige olulisema tegevuse peale mõeldagi. Kui tegeled esmalt veidi aega kõige olulisemaga, siis võid olla kindel: leiad selleks aega iga päev ning vähemalt üks, tähtsaim eesmärk liigub järjekindlalt lähemale.

Harjuta

1. Kirjuta kalendrisse homsed kolm kõige tähtsamat toimingut ja tee neist vähemalt üks ära hommikul esimesena – veel parem, kui suudad päeva jooksul tegelda kõigi kolmega. Kui midagi jääb tegemata, siis kirjuta see ümber päevale, millal sul on tegelikult võimalik see ära teha.

2. Vaata igal õhtul päevale tagasi ning tunnusta ennast. Seejärel planeeri järgmise päeva kolm olulisimat tegevust.