Читать книгу Hetk - Kristjan Otsmann - Страница 3

Uuri ennast

1. Kui hästi sa tead, mida kavatsed teha kümnekonna aasta pärast? Kirjelda seda.

2. Mis on kõige olulisem, mida tahad lähema aasta-paari jooksul ellu viia?

3. Millise uusaastalubaduse jätsid viimati täitmata? Mis tingis selle nurjumise?

Miks üldse peaksime mõtlema, kuidas oma aega paremini kasutada? Minu jaoks on kõige selgema pildi joonistanud ajajuhtimissüsteemi Getting Things Done looja David Allen, kes kaardistas neli ajakasutaja arhetüüpi.

Hakatuseks paneb Allen paika kaks telge. Kontrolli telg näitab, kui hästi on meil asjad kontrolli all ning kuivõrd oleme kursis, mis toimub meie enda ja ka meie meeskonna elus. Visiooni telg kajastab tulevikuvaate selgust ning sedagi, kui palju meil tuleb uusi ideid.

Allen leiab, et meis leidub nelja eri tüübi jooni – mõnd rohkem ja mõnd vähem. Pealegi muutume iga hetkega.

Esimene tüüp on Ohver, kel puudub nii visioon kui ka kontroll. Millal tundsid end viimati ohvrina? Kuidas käitusid? Mis tunne oli?

Oletame, et maailmas elab täiesti stiilipuhas Ohver, näiteks Peeter. Ta saabub tööle esimesena. Ikka selleks, et hommikul, kui keegi ei sega, midagi ära teha. Tavaliselt see ei õnnestu, sest tema ülemus helistab hetk hiljem ning uurib, kas Peeter on kella üheksaseks koosolekuks valmis. Loomulikult ta pole, aga ta valetab, et on, ning asub kiiresti koosolekut ette valmistama. Veerand tunni pärast tuleb sekretär ning palub Peetril saiakeste järele lipata. Loomulikult ta läheb. Pagaripoodi ta ei jõua, sest midagi tuleb enne vahele. Nii ta rabeleb õhtuni – vahepeal pole aega lõunatki süüa. Õhtul koju minnes kordub kõik taas: „Pets, vii prügiämber välja! Kaua ma pean ootama!!!“ käratab abikaasa. Pärast seda pole teda enam keegi näinud. Õnneks on meil tegemist arhetüübiga, mitte tegelikult elava inimesega.

Mille järgi endas võimalikult vara Ohver ära tunda, et midagi ette võtta? Parimaid indikaatoreid on kaks tegusõna: „pean“ ja „tahan“. Ohver „peab“ kõiki asju tegema – kõigeks tuleb surve väljastpoolt. Talle tundub, et ta ise ei saa midagi teha ega otsustada.

Teist arhetüüpi iseloomustab lauskontroll ja visiooni täielik puudumine. Nimetagem teda Mikrodirektoriks.

Tüüpiline Mikrodirektor helistab sulle pärast e-kirja saatmist, et üle küsida, kas sa ikka said selle kätte. Hetk hiljem näed teda juba oma uksel, sest tal jäi kripeldama, kas äsjase telefonikõne teises otsas olid ikka sina. See on tüüp, kes helistab sulle kell pool neli hommikul, et uurida, kas sa ikka magad hästi.

Kolmas arhetüüp on Mikrodirektori täielik vastand: Hullule Loojale on unistuste piiriks taevas, kuid mis tahes kontroll jääb talle täiesti võõraks. Kui tavaliselt käib inimesel päeva jooksul peast läbi 40 000 – 60 000 mõtet, siis Hullu Looja puhul on need kõik ideed. Ta marsib tuppa kõige sobimatumal hetkel ning innustab inimesi ettevõttes kannapööret tegema. Juba järgmisel hetkel kavandab ta maja ette ümbruskonna lastele mänguväljakut. Poolteist minutit hiljem ärgitab uut olulist uut ettevõtmist alustama. Ning viie minuti pärast räägib innustunult filmist, mida ta kohe-kohe tegema asub.

Paraku ei vii ta ühtki neist ideedest ellu, sest tal puudub uitmõtete teostamiseks vajalik kontroll. Hull Looja uputab kaaslased lõppematusse ja vahel ka tüütusse ideedevoolu, mille ääretus nullib igasuguse tegutsemistahte.

Meie siht võiks olla liikuda Kapteni rolli suunas – Kapten teab, kuhu läheb, ning mõistab, kuidas sinna pärale jõuda. Kui hoiame kontrolli ja visiooni tasakaalus, tegutseme efektiivselt.

Kui Ohver „peab“ tegutsema, siis Kapten tahab tegutseda. Korralda kiire katse, et proovida, milline on sinus Ohvri ja Kapteni suhe. Pane ühele poole joont kirja olulised tegevused, mida pead tegema, ning teisele poole need, mida tahad teha.

Loetelus olevate tegevuste olulisuse ja vahekorra põhjal saad otsustada, kas oled praegusel hetkel rohkem Ohver või Kapten. Mõtiskle, mida saad ja tahad teha, et teiste pandud kohustusi muuta enda loodud võimalusteks või vastasel juhul neist loobuda.

Teeme teise, kiire ja subjektiivse katse veel.

Jaga nelja arhetüübi joonisel (lk 31) kontrolli telg mõttes kümneks ning pane endale kümne palli skaalal hinne. Kuivõrd kontrollid oma elu, kuivõrd on sul tegevused kirjas, kui palju tead, mis sinu ja sinu pere ning meeskonna elus toimub?

Minu kontrolli hinne:____________________________________

Nüüd tee sama visiooni teljega ning hinda oma visiooni samuti kümne palli skaalal. Kui palju sul tuleb uusi ideid, kui selgelt näed, mis toimub 5, 10 või 30 aasta pärast?

Minu visiooni hinne:____________________________________

Briti ajajuhtimisteadja Mark Forster ütleb, et efektiivsus võrdub kontrolli ja visiooni korrutisega. Kui hindasid oma kontrolli näiteks viie palliga ning visiooni kuuega, siis on sinu efektiivsus 5 x 6 = 30. Kui alguses tundus, et pole väga vigagi – kirik ju keset küla –, siis nüüd näed: efektiivsust saaksid parandada veidi üle kolme korra.

Neil hetkedel, kui kaldud mikrodirektorlusse, võta aeg maha ning tegele sihikindlalt visiooni loomisega. Ja vastupidi: kui märkad, et satud vastu tahtmist Hullu

Looja rolli, aeglusta veidi käiku ning uuri, kus sa hetkel oled ning mis sinu elus ja sinu ümber tegelikult toimub. Kui tunned end Ohvrina, võta esmalt asjad kontrolli alla ning alles siis asu visiooniga tegelema, sest vastasel korral kukub unistuste õhuloss kiiresti kokku.

Eelmises peatükis tegelesime peamiselt kontrolli poolega ning vaatasime visiooni üsna madalalt lennult: kui suudad iga päev teha ära vähemalt ühe olulise asja, siis hakkab elu tunduvalt rohkem kontrolli alla saama.

Joonista visioon

Mikrodirektorluse vältimiseks on nüüd viimane aeg tõusta veidi kõrgemale ja uurida, mis suunas oleme teel, kuhu tahame edasi liikuda. Kas mäletad seda katket raamatust „Alice imedemaal“?

„Irvik Kiisu,“ alustas Alice üsna ujedalt, sest ta ei teadnud, kas niisugune nimi kassile meeldib, aga see irvitas ainult veel veidi laiemalt. „Näe, esialgu on ta sellega rahul,“ mõtles Alice ja jätkas: „Kas sa ei tahaks mulle ütelda, kuhupoole ma siit peaksin minema?“

„See sõltub suuresti sellest, kuhu sa tahad välja jõuda,“ ütles Kass.

„Mulle on enam-vähem ükskõik, kuhu – “ vastas Alice.

„Siis ei ole tähtis, kuhupoole sa lähed,“ sõnas kass.

„– kui ma ikka kuskile jõuan,“ lisas Alice seletuseks.

„Oh, selle peale võid kindel olla,“ ütles Kass, „kui sa ainult kõnnid küllalt kaua.“

(Lewis Carroll, „Alice imedemaal“, tõlkinud Jaan Kross)

Et selgemini mõista, kuhu tahad välja jõuda, palun joonista siia pilt olukorrast, kus sinu elus on kõik väga hästi. Kui sulle joonistamine ei meeldi, siis kirjuta mõned ideaalset olukorda kirjeldavad märksõnad.

Sõnasta eesmärgid

Suurepärane! Nüüd järgneb miljardi euro küsimus: kuidas selleni jõuda? Oluline on astuda esimene samm eesmärgi poole.

Tean mitut inimest, kelles sõna „eesmärk“ tekitab õõva. Neile meeldib rääkida kulgemisest, hetkes elamisest, teel olemisest. Ka mulle meeldib kulgeda ja olla hetkes, kuigi sageli planeerin veidi pikemalt ette. Fred Jüssi räägib artiklikogumikus „Minu Fred“, et metsa minnes tal puuduvad eesmärgid, kuid tal on olemas siht. Minnes mööda seda sihti, seisatab ta ühel hetkel ja tõdeb: näe, siin oligi eesmärk, jõudsingi kohale. Kui sulle on vastumeelt eesmärgid, siis pane paika siht, kuhu liigud, ning esimene samm, et sellel sihil teele asuda. Sel juhul sa ei eksi teelt.

Palun pane kirja vähemalt kümme sihti või vahe-eesmärki, mis aitavad sind joonistatud pildile lähemale. Lihtsalt loenda neid asju, mida tahaksid või peaksid lähema kümnekonna aasta jooksul ära tegema. Need tegevused ei pruugi praegu näida realistlikud või mõistlikud; vajame lihtsalt oluliste tegevuste tulemuste nimekirja:

1. ____________________________________

2. ____________________________________

3. ____________________________________

4. ____________________________________

5. ____________________________________

6. ____________________________________

7. ____________________________________

8. ____________________________________

9. ____________________________________

10. ____________________________________

11. ____________________________________

12. ____________________________________

13. ____________________________________

14. ____________________________________

15. ____________________________________

16. ____________________________________

17. ____________________________________

18. ____________________________________

19. ____________________________________

20. ____________________________________

21. ____________________________________

22. ____________________________________

23. ____________________________________

24. ____________________________________

25. ____________________________________

26. ____________________________________

27. ____________________________________

28. ____________________________________

29. ____________________________________

30. ____________________________________

31. ____________________________________

32. ____________________________________

33. ____________________________________

34. ____________________________________

35. ____________________________________

36. ____________________________________

37. ____________________________________

38. ____________________________________

39. ____________________________________

40. ____________________________________

41. ____________________________________

42. ____________________________________

43. ____________________________________

44. ____________________________________

45. ____________________________________

46. ____________________________________

47. ____________________________________

48. ____________________________________

49. ____________________________________

50. ____________________________________

Pea vajaduse korral paus ning kui oled valmis jätkama, loe kirjapandu rahulikult läbi ja vali välja kuni kümmekond eesmärki, mis on sulle tegelikult väga olulised. Uuri neid hoolega, leides eesmärkide vahel seoseid. Milline eesmärk on kõigist kõige olulisem, millisest sõltub suurem osa teisi eesmärke?

Raamatu kirjutamise hetkel on minu eesmärgid:

• Raamat valmis kirjutada.

• Korraldada koos paari hea ametivenna ja – õega sügisel suur, 250 osalejaga avalik koolitus.

• Koolitada aasta jooksul 1500 inimest sisekoolitustega.

• Teha kõik ettevalmistused Vihterpallu maja ehitamiseks.

• Leida rohkem aega pere jaoks.

• Olla vaimselt ja füüsiliselt võimalikult terve.

• Täiendada oma ajajuhtimissüsteemi ja olla seetõttu efektiivsem.

• Lugeda läbi piisavalt kirjandust imikute vaktsineerimise kohta, et toetada abikaasat meie poja puhul õige otsuse tegemisel.

• Neist kõige olulisem on mulle leida rohkem aega pere jaoks, sest see parandab minu elu kõige enam. See on mu emaeesmärk.

Emaeesmärk

Kui sa ei suuda praegu emaeesmärki sõnastada, siis küsi endalt iga kirja pandud ja välja valitud eesmärgi puhul: „Miks ma seda tahan? Kuidas muutub minu maailm paremaks, kui olen selle eesmärgini jõudnud?“ Ja kui oled sellele küsimusele vastanud, siis küsi endalt sama juba leitud vastuse kohta. Ja siis veel korra. Kolme-nelja korraga oled tõenäoliselt jõudnud tõelise põhjuseni, millega edasi tööd teha.

Toon näite: „Tahan kirjutada selle raamatu valmis. Miks? Inimesed suudavad rohkem ära teha. Mis sellest kasu on? Nad muudavad ka minu elu paremaks.“

Loogiline? Kindlasti. Siiras? Mitte eriti. Palun kontrolli, et sa endale ei valetaks, vaid räägiksid otsekoheselt. Siinkohal on oht esineda kaunima ja õilsamana, kui me tegelikult oleme.

Proovime uuesti: „Tahan kirjutada raamatu valmis. Miks? See toob mulle veidi au, kuulsust ja pikema aja jooksul ka meeldivat tööd, mille abil saan teenida perele elatist. Miks ma seda tahan? Sest tegelikult tahan ühel hetkel jõuda olukorrani, kus töötan täpselt nii palju, kui tahan, ega pea sissetulekute pärast pead vaevama ning samal ajal saan pöörata perele märksa rohkem tähelepanu kui praegu.“

Emaeesmärk leitud: nuputa välja ja ela elu nii, et see oleks tasakaalus, leides pere jaoks rohkem aega. Esimene suur samm sellel teel on hakata efektiivsemalt tööle, et saaksin vähema ajaga rohkem tehtud.

Palun sõnasta nüüd oma emaeesmärk:

Lihvi eesmärki

Nüüd on aeg veidi täpsustada ja eesmärki lihvida.

Esmalt palun sõnasta emaeesmärk olevikus, nagu see oleks juba käes:

Minu eesmärgi uus sõnastus: elan tasakaalus elu ja veedan perega varasemast rohkem aega.

Miks on hea kasutada olevikku? Kui sõnastad eesmärgi nii, nagu see oleks juba käes, kujutad seda palju paremini ette: sa juba näed, tunned, kuuled, nuusutad ja maitsed seda. Siht on tunduvalt selgem ning kuna tajud seda selgemana, on sul lihtsam kurssi hoida.

Kõigist eesmärgi sõnastamise viisidest on kõige inspireerivam Carol Wilsoni ExACT-mudel. Ta ütleb, et suurepärane eesmärk on:

Exciting ehk põnev. Teeme põnevaid toiminguid palju suurema innuga kui igavaid. Seega: otsi oma eesmärgis põnevust; leia, mis teeb selle eesmärgi huvitavaks ning mis paneb selle puhul silmad särama. Oled ju näinud inimest, kes kõneleb eelseisvast sündmusest säravate silmadega? Kuidas peaksid sõnastust lihvima, et saaksid sellest innustunult teistele rääkida?

Assessable ehk mõõdetav. Kuidas saad aru, kui kaugele oled eesmärgi saavutamisel jõudnud?Millal on eesmärk täidetud? Kuidas mõõdad oma edusamme? Hindamine ja mõõtmine aitavad mõista, kui kaugel omadega oleme ning kui palju on veel jäänud soovitud tulemuseni.

Challenging ehk proovilepanev. Tegutseme palju paremini, kui peame veidi pingutama ja oma turvatsoonist pisut väljuma, et seda avardada. „Sadamas seisval laeval on turvaline olla, aga laevu ei ehitata selleks,“ on öelnud Ameerika presbüterlik teoloog William Shedd. Teeme märksa tõenäolisemalt teoks neid asju, mille nimel peame ka pingutama, sest see väärtustab tegevust ja saavutust.

Time-framed ehk ajaliselt piiritletud. Kui soovid midagi kindla peale ära teha, kirjuta tegevusele või tulemusele kuupäev juurde. Uuringud näitavad, et kuupäeva lisamine aitab meil tegevusega kolm-neli korda tõenäolisemalt ühele poole saada.

Lihvi nüüd oma eesmärki nagu teemanti.

Palun sõnasta eesmärk ümber nii, et see oleks põnev ja tekitaks kirge:

Minu eesmärgi uus sõnastus: elan tasakaalus elu, avastades iga päev midagi uut, ja veedan perega varasemast rohkem aega, sest lähedased inimesed muudavad minu päevad kordumatuks ja annavad mu elule mõtte.

Palun lisa nüüd ajamäärused ja sõnasta eesmärk veel kord:

Minu eesmärgi uus sõnastus: töötan igal tööpäeval kaheksa tundi ning veedan pere ja hobidega teised kaheksa tundi (ehk kaks tundi rohkem kui enne), nädalavahetustel tööd ei tee, sest lähedased inimesed muudavad mu päevad kordumatuks ja annavad minu elule mõtte. Omandan iga päev kas või ühe uue teadmise, et pidevalt edasi liikuda.

Millist pingutust see sinult nõuab? Milline proovikivi selles eesmärgis sinu jaoks peitub? Palun lisa ka see mõõde oma eesmärgile:

Minu eesmärgi uus sõnastus: töötan igal tööpäeval kaheksa tundi ning veedan pere ja hobidega teised kaheksa tundi (ehk kaks tundi rohkem kui enne), nädalavahetustel tööd ei tee, sest lähedased inimesed muudavad mu päevad kordumatuks ja annavad minu elule mõtte. Omandan iga päev kas või ühe uue teadmise, et pidevalt edasi liikuda. Selle eesmärgi saavutamiseks ütlen ära töödest, mis pole kooskõlas minu väärtustega või mis nõuavad põhjendamatult suurt pingutust ja ajakulu. Igal nädalal teen olulise sammu tõhusamalt ja vähem töötamiseks, et saaksin perega rohkem aega veeta. Analüüsin igal õhtul kümmekond minutit mõttes päeval juhtunut, et mõista, mida huvitavat sellest õppisin. Samuti loen iga päev vähemalt veerand tundi.

See nõuab veidi selgitust: minu viga on see, et ma ei oska eriti hästi ei öelda ning kaldun vahel võtma rohkem töid ja kohustusi, kui teha jaksan. Seega pean enne iga töö võtmist hoolega kaaluma, kas mul on ka mõtet seda teha või võiksin selle asemel millegi pikas plaanis kasulikumaga tegelda.

Proovilepaneku sõnastamine on samm, mille puhul on igati arukas eesmärki sisse kirjutada ka mõned tegevused, sest kui hiljem seda mantrat loed, imbub mõte neist tegevustest sügavale sisimasse ning lihtsam on eesmärgini jõudmise nimel tegutseda.

Jäänud on veel viimane täpsustus: millal jõuad eesmärgini? Palun lisa eesmärgile ajamäärus.

Minu eesmärgi uus sõnastus: töötan tänavu jõuludeks igal tööpäeval kaheksa tundi ning veedan pere ja hobidega teised kaheksa tundi (ehk kaks tundi rohkem kui enne), nädalavahetustel tööd ei tee, sest lähedased inimesed muudavad mu päevad kordumatuks ja annavad minu elule mõtte. Omandan iga päev kas või ühe uue teadmise, et pidevalt edasi liikuda. Selle eesmärgi saavutamiseks ütlen ära töödest, mis pole kooskõlas minu väärtustega või mis nõuavad põhjendamatult suurt pingutust ja ajakulu. Igal nädalal teen olulise sammu tõhusamalt ja vähem töötamise poole, et saaksin perega rohkem aega veeta. Analüüsin igal õhtul kümmekond minutit mõttes päeval juhtunut, et mõista, mida huvitavat sellest õppida. Samuti loen iga päev vähemalt veerand tundi.

Selle eesmärgi kirjutan üles kuskile, kus saan seda iga päeva alguses ja lõpus lugeda. Kui lased silmad kirja pandud eesmärgist kaks korda päevas üle ja võtad iga päev aega selle poole liikumiseks, siis avastad, et ligined sellele varasemast sihikindlamalt.

Ometi kõlab see aasta eesmärk kahtlaselt uusaastalubaduse moodi, kas pole? Kas oled andnud vana aasta lõpus või uue alguses lubadusi ning hiljem omakorda lubanud, et ei anna neid lubadusi enam kunagi, ja loomulikult ka sellele lubadusele käega löönud? Mina olen. Mitu korda.

Uusaastalubadustel on selline omadus: igatseme neid küll täita, aga tegelikkuses ei täida. Parimal juhul vaid proovime ujedalt, aga esimese ebaõnnestumise korral lööme käega. Üks nurjumise põhjustest peitub eesmärgi suurejoonelisuses. Eesmärgile on võimalik jõuda vaid siis, kui jagad teekonna piisavalt väikesteks sammudeks, mida astud iga päev kas või natuke, niipea kui võimalik.

Kui jagad esmalt suure eesmärgi kolme kuuga saavutatavateks osadeks, muutub eesmärk haaratavamaks. Sel moel sõnastad olulised verstapostid, mis aitavad näha, kui kaugele oled teel eesmärgini jõudnud. Kvartalieesmärkide sõnastamiseks on kaks võimalust.

Üks variant on keskenduda eesmärgi täitmise ühele konkreetsele eeldusele ning see täita, et siis võtta ette järgmine. Minu näite puhul võiksin kolme kuu jooksul enne töö ettevõtmist analüüsida selleks kuluvat pingutust ja töö mõju. Kui see on kujunenud harjumuseks, siis teen järgmise suure sammu, kehtestades endale näiteks reegli, et ei koolita üle kolme päeva nädalas.

Alternatiivina saab iga kolme kuu tagant tõmmata ringi eesmärgi täitmise ümber ühtlaselt koomale, tegeldes kõigi selle täitmiseks vajalike tegevustega. Minu näite puhul tuleks sel juhul igal õhtul otsustada, mida teen järgmisel päeval ületöötamisest hoidumiseks, peresuhete parandamiseks ning uute asjade õppimiseks. Ühele inimesele sobib esimene, teisele teine lähenemine.

Olen märganud, et kõige paremini tuleme asjadega toime juhul, kui seame endale kolme kuu eesmärgi ning seejärel märgime iga kuu lõpuks maha verstapostid. Teisiti väljendudes: lepime endaga kokku, kui kaugele oleme eesmärgi saavutamisel iga kuu lõpuks jõudnud.

Pärast kuu eesmärgi sõnastamist teen endale selgeks, kui kaugele kavatsen jõuda selle tegevusega järgmise ja ülejärgmise nädala lõpuks. Kui planeerid paar nädalat ette, siis suudad hoida oma plaani küllalt paindliku, et välistele muudatustele kiiresti reageerida.

Jäänud on veel viimane asi enne tegutsema asumist: pane paika järgmise nädala sammud, mis viivad sind eesmärgile lähemale. Tavaliselt sõnastan järgmise päeva-paari tegevused, et sel moel keskenduda võimalikult palju hetkele. Nendega tegelen iga päev, niipea kui võimalik, kas või natuke.

Kolm eesmärki

Tavaliselt ei püüdle päevas rohkem kui kolme eesmärgi poole: üks neist on töine (raamatu kirjutamise hetkel käsikirja lõpetamine), teine eraeluline (olla abikaasale võimalikult palju toeks meie poja kasvatamisel) ning kolmas mind arendav (teha iga päev tervist parandavaid qigong’i harjutusi ja lugeda vähemalt 15 minutit head raamatut).

Kui leian end olukorrast, kus ma ei saa eesmärgi poole edasi liikuda, sest ootan kellegi teise taga, siis võtan sama valdkonna tähtsuselt järgmise eesmärgi ning tegutsen selle nimel. Nii tuleb praegu ette, et kui raamatu kirjutamises on mõtete kogumise paus, siis valmistun sügiseseks enam kui 200 inimesega avalikuks koolituseks. Kui pere hetkel mu tegutsemist ei vaja, siis tegelen sihikindlalt meie tulevase Vihterpalu elumaja ehitamise ettevalmistusega. Kui igapäevane qigong’i-trenn tehtud ja isu end arendada, siis loen raamatut. Aga mitte kunagi ei liigu ma ühes oma elu valdkonnas, näiteks tööelus, korraga rohkem kui kolme eesmärgi poole, sest vastasel juhul kaotaksin fookuse ning killustaksin end.

Oma päeva olen jaganud ajasahtliteks: tööpäevadel tegelen eelkõige tööasjadega ning hommikud, õhtud ja nädalavahetused olen perega või arendan ennast.

Alusta tasapisi

Kui otsustad sel moel tegutsema hakata, siis ära tõsta alguses latti liiga kõrgele. Sageli seame endale liiga kõrgeid ootusi ning õige pea avastame, et need käivad meil üle jõu, ning loobume nende eesmärkide taotlemisest täiesti. Selle asemel, et piltlikult öeldes alustada homme uut elu ja hakata maailma parimaks inimeseks, alusta sammhaaval. Kui otsustad hakata sportima, siis jookse homme hommikul 200 meetrit. Kui 200 meetri jooks õnnestub probleemideta, siis võid pikendada distantsi poole kilomeetrini. Sel moel, tasa ja targu liikudes, harjud oma uute eesmärkidega ning tõrkeid nende poole liikumisel on oluliselt vähem.

Aga mida teha pisiasjadega, mis tuleb samuti korda ajada? Olen nendeks jätnud iga päev tunni või paar ja sellest piirangust pean ka kinni – kui pisitoimetusi ei saa selleks ette nähtud ajaga valmis, siis tegelen nendega järgmisel päeval või loobun nendega tegelemisest üldse.

Selline keskendunud liikumine pole alati nii lihtne. Töötasin alles hiljaaegu ühe suure ettevõttega, kus iga osakonna juhil oli paar-kolmkümmend eesmärki, mille poole liikumist neilt juhtkond iga kuu ootas.

Oleme korduvalt teinud sellisel juhul harjutuse, mille puhul sõnastame eesmärgid ning iga eesmärgi puhul enda rolli. Lõpptulemusena jääb alles kaks kuni viis rolli. Nüüd tekitad nädalasse nn ajasahtlid nende rollide täitmiseks. Iga rolli puhul keskendud oma järgmisele tegevusele ning hoiad silme ees nimekirja konkreetsetest järgmistest tegevustest.

Näiteks kui juhid inimesi, aga pead tegema ka „päristööd“ ehk ise midagi looma, kirjutama, tootma, siis jagad oma päeva kaheks: hommikupoolikuti juhid inimesi ja pärastlõunal teed „päristööd“ või vastupidi. Või keskendud esmaspäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti eelkõige inimeste juhtimisele ning teisipäeviti ja reedeti „päristööle“.

Kui tunned, et era- ja tööelu tasakaal kipub käest minema, pane samamoodi kirja üks tööalane ja üks eraeluline eesmärk ning rühi nende mõlema saavutamise poole igal argipäeval. Nädalavahetusel ja puhkusel keskendu loomulikult ainult elule, mitte tööle.

Kui mõni eesmärk muutub, siis joonista uuesti kogu pilt algusest peale lahti ja keskendu järgmisele tegevusele.

Dale Carnegie on öelnud, et 50 protsenti probleemist laheneb, kui paned probleemi kirja ning kaardis tad võimalikud lahendusteed. Ülejäänud 40 protsenti probleemist laheneb, kui valid välja ühe lahendustee ning asud selles suunas liikuma.

Kasuta teiste abi

Sihikindlaks edasiliikumiseks saad tõhusat abi coach’ilt või mentorilt. Palun võta hetk aega, et kaaluda, kelle abi saaksid kuni pool tundi nädalas kasutada, et lasta tal esitada küsimusi, mis aitavad sinu seest õiged vastused üles leida.

Kuidas seda konkreetselt teha? Lepi mõne hea sõbra, tuttava või kolleegiga kokku telefonikõne või kohtumine, mis toimub igal nädalal ühel ja samal ajal. Iseenesest mõista jääb vestlus ainult teie kahe vahele. Sessiooni ajal võib sinu abiline esitada ainult küsimusi nagu näiteks: „Milliseid olulisi edusamme tegid möödunud nädalal? Millega oled möödunud nädala puhul rahul? Milliste raskustega kokku puutusid? Kuidas neid lahendasid? Kuidas sa end pärast möödunud nädalat tunned? Milline on järgmine suur samm, mille teed eelseisval nädalal? Milline on sinu järgmine tegevus? Millal sa selle ära teed? Milliseid probleeme ootad? Kuidas neid lahendad?“

Vastutasuks saad teist inimest omalt poolt sarnaste küsimuste esitamisega aidata.

Coach aitab sul enda seest õiged vastused üles leida ning tunduvalt kindlamini ja kiiremini edasi liikuda. Kui tunned coaching’u vastu rohkem huvi, soovitan lugeda John Whitmore’i raamatut „Tulemuslikkuse treenimine“ ning kodumaist Raimo Ülavere käsiraamatut „Tagasi mängu. Võitma“.

Kui tempo on väga kiire või muudatus nõuab tohutut enese proovilepanekut, võid kasutada maailma tipp-coach’ide hulka kuuluva Marshall Goldsmithi nõuannet. Ta soovitab koostada mitte vähem kui viiest ja mitte rohkem kui kaheteistkümnest küsimusest koosneva nimekirja. Küsimused peaksid olema sellised, millele saab vastata jaatavalt, eitavalt või arvuga. Lepid coaching’u-partneriga aja kokku, millal ta sulle igal õhtul helistab ning neid küsimusi esitab, andmata omapoolseid hinnanguid. Ja sina vastajana võid vastata ainult jah, ei või arvuga – õigustused-vabandused pole lubatud.

Kasutasime seda ameerikalikku võtet mõne aasta eest sõbra ja ametivenna Raimo Ülaverega, kes kuulub praegu Eesti parimate coach’ide hulka. Ta helistas mulle igal õhtul kell pool seitse ning päris muu hulgas selliseid asju: