Читать книгу Õhtu rannal - Kristjan Sander - Страница 1

Siinkohal ei tahaks ma kellegi lugemiselamust eksitama hakata. Igaüks leiab just selle, mille leidmiseks ta on valmis. Liiatigi on lood oma olemuselt üsna harali ja üldmulje sõltub sellestki, milline neist jääb teistest valjemini kõlama. Ka ei taha ma hakata kirjandusteadlase kombel autori eluloo ja lugudes kirjeldatud sündmuste vahele kavalaid paralleele vedama. Mainiksin vaid paari asja, mis mulle Kristjan Sanderi loomingu puhul meeldivad.

Esimene neist on oskus öelda ütlematajätmise kaudu. Eesti napil ulmepõllulgi võib rohkem näiteid leida vastupidise kohta – autor ei taha jätta mõtlemist lugeja hooleks, vaid seletab üksipulgi lahti, mis ja miks ja kuidas. Kristjani lugudes kohtab kõlavat vaikust, mis nõuab kaasamõtlemist.

Teiseks… Ükski autor ei saa läbi eeskujudeta. Reeglina vaadatakse meil Lääne poole ja kahtlemata on tõlgeteriiuliski ohtrasti tublisid kirjanikke, kellelt malli võtta: Isaac Asimovist George Martinini. Veidike lihtsustades ja liialdades võib öelda, et jõujooned nende loomingus on suhteliselt lihtsad – on head ja on halvad ning nende vahel läheb madinaks. Kristjan Sanderile on õnneks jätnud oma jälje ka vennad Strugatskid, kes kirjutasid jõulisi allegooriaid elust totalitaarse võimu tingimustes. Mäletatavasti pidi siis igaüks ise määrama hea ja kurja piiri endas, oma südametunnistusest lähtuvalt ja oma otsuse eest ka vastutades. Seda on oluline meeles pidada – ka ükskõik millest muust kirjutades.

Juhan Habicht