Üks pisike tüdruk. Kaks tugevat naist. Ja kõige raskem otsus, mis neil eales teha tulnud. Frances Masonil alias Khakil on olemas kõik: edukas sisekujundaja karjäär, armastav abikaasa ja poeg, kodud Põhja-Carolinas ja Manhattanil – kõik peale teise lapse, keda ta on alati tahtnud. Jodi, tema mehe üheksateistaastane onutütar, on äsja läbinud alkoholismi võõrutusravi, ta on lapseootel ja üksi. Ehkki tundub, et raske on leida kahte nii erinevat naist, põimuvad nende elud alatiseks, kui Khaki sirutab Jodile abikäe ja julgustab teda siiski sünnitama. Aga kui Jodil on raske olla ema, keda – nagu ta teab – ta tütar vajab, palub ta Khakilt viimast ja kõige raskemat teenet…
Оглавление
Kristy Woodson Harvey. Kallis Carolina
TÄNUSÕNAD
VÄRSKE SALAT
LIIGA KAUAKS SEISMA JÄÄNUD MOOS
TEISTSUGUSED PLAANID
PÕHJAHOOVUS
PÄÄSTEMEESKOND
MITTEKEEGI MITTEKUSAGILT
RÕÕMSAD MEREKARBID
MULD JA KÕIK SEE MUU
KA JÄNKID OSKAVAD KÄITUDA
AIAS, JA PEAAEGU NÄLJAS
KOLLANE PINTSAK CHEERWINE’I PURGI PEAL
LIIGA KERGELT KÄEGA LÜÜES
KÕIGI TEISTE ASI
RASEDAKS JÄÄMISE HORMOONID
AUGUD
ARMASTUSEST EI PIISA
VAAT SEE ON MEES
VALGUS
TAASTATUD USK
SEESAMA NEETUD KOHT, KUST SA ALUSTASID
TA EI OLE SINU LAPS
VASTUSED
HILISEMAD PILDID
AITAB!
KUI VAJUTADA NUPULE
JOOSTA PÕLVEGA VASTU TREILERIKONKSU
KURI NÕID
SA VÕID ELADA
TÕSISED PISARAD
ÄRA TOIDA KARUSID
TULISTAMINE MÖÖDASÕITVAST AUTOST
ÄRAVISKAMISENI KÜPSED
ABISTAV
VABA TAHE
KÕLAVAD HÄÄLED
NEID ON KAKS
ÜLDSE MINGIT TÄHELEPANU
ALATI
HÄMMASTAV ILU
TIKSUV VIITSÜTIKUGA POMM
PARANORMAALNE TEGEVUS
KUI KÕIK ON OLEMAS
PETTA CHANELI
SAATUSLIK PUUDUS
ÜHISED MÄNGUAJAD JA PROSECCO
SAMA ISIK
PIISAVALT PROBLEEME
PEREKOND
SÜNKROONSUS
LÕPUKAADRID
NUMBRID
AUTORIST
Отрывок из книги
Minu kahele Willile, kes on õnnelik lõpp mu päriselus
Ja Bob Diforio, minu agent, ma tänan sind selle eest, et orkestreerisid ümberkirjutusi ja pakkusid võimalusi, avades pidevalt uksi ja nõustudes minuga riskima. Sinu hääl telefoni teises otsas, mis ütles, et see kauge muinasjutt juhtub minuga päriselt, jääb alati üheks mu elu tipphetkeks.
.....
Laksasin ta reie pihta ja osutasin talle sõrmega. „Ma ei õrrita sind. Ma sätin Alexi valmis, aga sina keskendu sellele, et toota paras ports seda kvaliteetset Jacobsite lapsetegemise spermat.“
Kui me ema ja isa maja juures peatusime, nautisin mõne hetke vaatepilti hiiglaslikest tammepuudest, mis kõik olid seal kasvanud sajandeid enne maja valmimist – kuidas nad moodustasid rohelise kardina, täiusliku raami valgele maahäärberile, mis kaunistas puuderivi lõppu. Nüüd olid mul selle maja ja tema Panteoni mõõtu, lõunaosariikidele nii iseloomulike valgete sammaste vastu täiesti uued tunded.
