Читать книгу Vampiiripäevikud: Taaskohtumine - L. J. Smith - Страница 3

Vickie karjed läksid nüüd täiesti hullumeelseks. Bonnie tundis, kuidas paanika temas pead tõstab.

„Vickie, jäta järele! Lähme, me peame siit välja saama!” Meredith karjus teistest üle. „See on sinu kodu, Caroline. Võtke kõik kätest kinni ja Caroline viib meid uksest välja.”

„Hästi,” vastas Caroline. Ta ei tundunud olevat sama hirmul kui kõik teised. See on kujutlusvõime puudumise eelis, mõtles Bonnie. Sa lihtsalt ei oska kujutleda kohutavaid asju, mis võiksid sinuga juhtuda.

Bonnie tundis end paremini, kui Meredithi peenikeste sõrmedega külm käsi tema käest kinni võttis. Ta koperdas ettepoole ja võttis Caroline’i käest kinni, tundes tema tugevaid pikki küüsi oma peopesa vastas.

Ta ei näinud mitte midagi. Tema silmad oleksid pidanud nüüdseks olema juba pimedusega harjunud, kuid ta ei näinud ei valguse ega varju raasugi, kui Caroline neid majast välja juhtima hakkas. Ka akendest ei paistnud mingit valgust, näis, et igal pool on elekter ära läinud. Caroline vandus mingi mööblitüki otsa koperdades ja Bonnie põrkas talle otsa.

Vickie rivi lõpus tihkus nutta. „Pea vastu,” sosistas Sue. „Pea vastu, Vickie, me saame siit välja.”