Читать книгу Lihtsalt spagetipoiss - Lara Williamson - Страница 5

2. Pläuh!

Оглавление

Ema ütleb ikka, et kui midagi on vaja teha, „pole selleks paremat aega kui praegu” (ehkki ma pole päris kindel, kas see koduste tööde kohta ikka kehtib). Järgmisel hommikul kirjutan otsusekindlalt üles kõik omadused, mis peaksid ühel ideaalsel superkangelasel olema:

1 Supervõimed

2 Vaprus

3 Nupp peab lõikama (nagu vanaema selle kohta ütleb)

4 Ausus ja lahkus

5 Peab olema eriline

6 Missioonitunne

Nimekirja üle vaadates saan aru, et number kuus on tõenäoliselt kõige tähtsam. Minu arvates ei ole ilma missioonitundeta superkangelane päris superkangelane. Õiged superkangelased üritavad mingit eesmärki saavutada – seda olen ma oma koomiksiraamatutest õppinud. Minu missioon on olla nii suurepärane inimene, kui vähegi suudan, ja teha kõik inimesed õnnelikuks.

Ülejäänud nimekirja vaadeldes järan pliiatsiotsa ja jätan siis närimise järsku katki, sest igemed annavad mõista, et pinnud pole neile meeltmööda. Niisiis, number kuuega on kõik klaar: minu missioon on olla maailma kõige parem laps. Ja mul on nõrkemiseni number viit – erilisust. Ükskord võitsin ma klassiviktoriinis aumärgi ja proua Chatterjee ütles, et ma olen väga eriline ja seda mitte kõige kõrgemate punktide pärast, vaid kuna mu mõte töötab „väljaspool raame”. Ausalt öeldes polnud ma kunagi arvanudki, et ma olen mingites raamides, aga õpetajad kord juba ütlevad selliseid imelikke asju. Mul on kindlasti olemas ka numbrid kaks ja neli, sest ütlesin ükskord Minnie’le, et ta näeb oma pruunides kitsastes teksastes välja nagu mühklik kõrsik. See oli a) aus ja b) vapper, sest ta lõi mind pärast jalaga vastu sääri. Ja tal olid needitud saapad jalas.

Number üks ehk supervõimed on natuke keerulisemad ja nõuavad rohkem harjutamist. Täna hommikul murdsin peaaegu pahkluu, kui proovisin oma voodist lendu tõusta, ja ema karjus, et müra järgi otsustades on mu magamistoas breiki tantsiv jõehobu. Lendamine pole päris kindlasti praegu minu supervõime. Nagu ka mõtete kontrollimine, sest pärast hommikusööki proovisin ma ema hüpnotiseerida, et ta ei sunniks mind nõusid pesema, aga ta pilgutas mu lainete blokeerimiseks kiiresti silmi, viskas mulle siis kummikindad ja ütles, et ma lõpetaksin tema jõllitamise sellise näoga, nagu oleks mul kõht kinni. Siis mõtlesin, et äkki on mul võime loomi jäljendada nagu koomiksitegelasel Loominimesel, aga see supervõime on juba Velvetil, kuna ta tõesti usub, et Viineripirukas haugub, kuigi tegelikult teeb Velvet seda ise.

Niisiis lükkan ma supervõimed praegu natukeseks kõrvale ning pööran selle asemel oma vihikus uue lehekülje ja kirjutan nimekirja asjadest, mida superkangelane peaks tegema. Kui ma saaksin midagi sellest nimekirjast tehtud, oleksin kindla peale superkangelane.

KUIDAS SAADA SUPERKANGELASEKS – VIIS LIHTSAT SAMMU

1 Aita kass puu otsast alla.

2 Aita vanainimest.

3 Aita vaenlast.

4 Päästa kellegi elu.

5 Päästa maailm.

Kogu ülejäänud hommiku üritan välja nuputada, kuidas maailma päästa, sest kui juba heategu teha, siis parem teha seda SUURELT. Vaatan uudiseid, et näha, kas leidub mingeid kohalikke probleeme, mille lahendamisel ma saaksin kaasa aidata. Aga seal räägitakse ainult Pegasus Parki koristamisest koerakakast. Ja ma ei ole kindel, et koerakaka on ülemaailmne oht, välja arvatud siis, kui sa plätudega selle sees seisad – sel juhul võib see küll olla maailma lõpp.

Järgmiseks proovin ma vaenlast aidata. Ütlen Minnie’le, et ta näeb täna hommikul eriliselt kena välja, ja tema küsib, kas ma tunnen ennast ikka hästi, ja siis ta ütleb, et see on topeltbluff ja mul on kindlasti midagi plaanis, ja mina ütlen rahulolevalt, et mul on tegelikult palju head plaanis. Sest superkangelastel on alati midagi head plaanis. See on fakt. Minnie ütleb emale, et ma mängin temaga mingit mängu. Ema küsib, mida ma mängin, ja Minnie ütleb, et igatahes mitte Monopoli.

„Ta on minu vastu kena.”

Ema vaatab Minnie’t ja ütleb, et see on ju kindlasti hea asi. Siis libistab ta sõrmedega läbi juuste ja ohkab, nagu kannaks ta seljas midagi, mis on umbes sama raske kui paavian. Aga mina naeratan vaikselt, sest kui mu plaan toimib ja minust saab superkangelane, siis teeb see ema kindlasti miljon korda õnnelikumaks, kui ta praegu välja näeb.

„Kas sa arvad, et ma võiksin su elu päästa?” Vaatan Minnie’t üksisilmi, mõeldes, et number nelja saavutamine VIIEST LIHTSAST SAMMUST ei pruugigi väga tülikas olla.

„Jumal küll, ema,” ulub Minnie, jõllitades mind nagu päikesevalguse kätte sattunud vampiir. „Adam tahab mind ära tappa!” Ta tõmbab silmad pisikesteks teravikeks vidukile ja kui ema välja läheb, vibutab Minnie minu poole sõrme ja ütleb, et ta teab, et mul on midagi plaanis ja küll ta juba teada saab, mis see on.

Tuleb välja, et vaenlase aitamine oli halb idee, ja ma olen sünge, kuna mul ei ole õnnestunud täide saata ei numbrit kolm, neli ega viis. Tundub, et mu nimekiri peaks pigem kandma pealkirja KUIDAS SAADA SUPERKANGELASEKS – VIIS MITTE NII VÄGA LIHTSAT SAMMU ehk KUIDAS LÕPETADA KIILAKANA NAGU ISA, KUNA SA TIRID KÕIK OMA JUUKSED ISE PEAST VÄLJA. Ma olen õnnetu nagu haige varbaga lumeinimene, lähen istun oma toas ja püüan välja mõelda, kuidas ma võiksin aidata vanainimest (number kaks). Siis ma kuulengi ema ja isa minu toa ukse taga omavahel summutatud häälel rääkimas.

„See on suur muutus,” sosistab ema.

Jätan mõtlemise ja pingutan iga keharakku, et neid kuulda.

„Ma tean, aga see on seda väärt. Ja ma tean, et korter on väike, aga me võime ohvreid tuua. Aga ärme sellest veel praegu lastele räägime,” köhatab isa.

Neelatan ja mulle tundub, nagu ujuks kuldkala mu kõhus ringi.

„Nõus. Las see jääda üllatuseks,” ütleb ema. Hetk vaikust ja siis ütleb ema: „Oh, Clark, ma olen selle külastuse pärast väga närvis.” Kuulen, kuidas isa ema lohutab, aga täpseid sõnu ma ei kuule, ehkki mu kõrv on põhimõtteliselt seina vastu superliimitud. „Loodetavasti läheb kõik hästi.”

Olen šokis. Tunnen end hullemini kui siis, kui ma ükskord uusi kingi mööda vaipa lohistades üle toa kõndisin, metallist ukselinki puudutasin ja peaaegu toa keskele tagasi lendasin. Kõige rohkem olen ma üllatunud selle üle, et emal ja isal on meie ees saladusi. Tavaliselt räägivad nad meile kõigest. Ma üritan ka ülejäänud vestlust pealt kuulata, aga see on nüüd liiga vaikne ja ma ei kuule enam mitte midagi, mis nad ütlevad. Võibolla ema ongi sellepärast praegu nii tujukas. Ta ei käitu kuidagi jubedalt ega midagi, aga tundub, nagu kihutaks ta üles-alla mööda mägiraudteed. Ühel hetkel on kõik korras ja järgmisel hetkel vaatab ta klaasistunud pilgul aknast välja.

Ma ei tea, mis saladus emal ja isal on, aga ma tean, et kui minust saab superkangelane, siis on ema kindlasti vähem tujukas. Ma vaatasin just sõnaraamatust, mida sõna „äss” tähendab, ja seal seisis, et see on inimene, kes on kõiges parim, meister, esmaklassiline, suurepärane, väljapaistev, täht ja tšempion. See on ka kõige tugevam kaart mastis. Ma luban, et olen kõike seda, mis selles nimekirjas seisab (välja arvatud mängukaart – see oleks keeruline).

Lihtsalt spagetipoiss

Подняться наверх