Читать книгу Üldajaloo Lugemik (History Reader) - Lauri Vahtre - Страница 8

Sinuhe jutustus

Vana-Egiptuse armastatumaid kirjandusteoseid oli „Sinuhe jutustus”, mis rääkis mitte suure vaarao, vaid tema õukondlase uskumatutest seiklustest. Teose stiili mõistmiseks toome sellest ära paar katket.

Kahevõitlus

/---/

Kunagi pages üks põgenik, oma olukorra pärast.

Nüüd teatakse minust valitsejakojas.

Kunagi nälgis rännuteel üks rändur.

Nüüd annan leiba oma naabrile.

Paljana jättis üks mees maha oma maa.

Nüüd on mul valged rõivad ja

peened kangad.

Ilma saatjateta põgenes üks mees.

Nüüd on mul palju teenreid.

Mu maja on ilus, ulatuslikud

on mu valdused.

Audients kuninga juures ja Sinuhe elu õukondlasena

/---/

Siis ütles Tema Majesteet: „See on tõepoolest tema!”

Nad olid kaasa toonud keesi, sistrumeid, kõristeid

ja ulatasid need Tema Majesteedi (poole):

„(Siruta) oma käed Kauni poole, armuline kuningas,

Taevaemanda ehte poole!

Andku Kuldne sinu ninale elu!

Ühinegu sinuga Tähtede Emand!

Sõuab põhja Ülem-Egiptuse kroon,

sõuab lõunasse Alam-Egiptuse kroon,

ühinedes Sinu Majesteedi huultel.

Kroonigu ureus sinu otsaesist.

Eemalda (oma) alamad kurjast!

Olgu armuline sulle Ra, maade isand!

Kiitus sinule ja Kõige Emandale!

Pööra ära oma sarv ja pane

kõrvale oma nool!

Anna õhku sellele, kes lämbub,

ja luba meile kaunis kink:

see pealik, Mehiti poeg,

Egiptuses sündinud vibukütt!

Ta põgenes hirmust sinu ees,

ta jättis oma maa sinu õuduse tõttu.

Ei (pea) kartma see, kes näeb sinu palet.

Ei pea olema hirmu selle silmades,

kes vaatab sinu peale!”

Muinasaja kirjanduse antoloogia, 2005. Koostanud A. Annus. Tallinn: Varrak. Lk 116, 120–121, tlk S. Stadnikov