Välisministrid. Romantikud ja küünikud

Оглавление

Leonid Mletšin. Välisministrid. Romantikud ja küünikud

Kuraditosin (Eessõna)

ESIMENE OSA. VÄLISPOLIITIKA JA REVOLUTSIOON

1. peatükk. LEV DAVIDOVITŠ TROTSKI: REVOLUTSIOON EI VAJA DIPLOMAATIAT

2. peatükk. GEORGI VASSILJEVITŠ TŠITŠERIN. MEES TEISEST MAAILMAST

TEINE OSA. VÄLISPOLIITIKA STALINI AJAL

3. peatükk. MAKSIM MAKSIMOVITŠ LITVINOV. REVOLVER PADJA ALL

4. peatükk. VJATŠESLAV MIHHAILOVITŠ MOLOTOV „EGA KÕIK EI SAAGI GEENIUSED OLLA”

5. peatükk. ANDREI JANUARJEVITŠ VÕŠINSKI. KOGU MAAILMA PROKURÖR

6. peatükk. VJATŠESLAV MIHHAILOVITŠ MOLOTOV. TA EI SUUTNUD PÄÄSTA ISEGI OMA NAIST

KOLMAS OSA. VÄLISPOLIITIKA HRUŠTŠOVI JA BREŽNEVI AJAL

7. peatükk. DMITRI TROFIMOVITŠ ŠEPILOV. TA EI LIITUNUD KELLEGAGI

8. peatükk. ANDREI ANDREJEVITŠ GROMÕKO. „HÄRRA EI” DISKREETNE VÕLU

NELJAS OSA. VÄLISPOLIITIKA GORBATŠOVI AJAL

9. peatükk. EDUARD AMVROSIJEVITŠ ŠEVARDNADZE. MINISTER, KELLEST SAI PRESIDENT

10. peatükk. ALEKSANDR ALEKSANDROVITŠ BESSMERTNÕHH: „MINA ENNAST SELLELE AMETIKOHALE EI PAKKUNUD”

11. peatükk. BORISS DMITRIJEVITŠ PANKIN: „HIRMUS PO LE ALLA KUKKUDA, HIRMUS ON SÕPRADE EES HÄBISSE JÄÄDA”

VIIES OSA. VÄLISPOLIITIKA JELTSINI AJAL

12. peatükk. ANDREI VLADIMIROVITŠ KOZÕREV. RAUDSE SÜDAMEGA KAISUKARU

13. peatükk. JEVGENI MAKSIMOVITŠ PRIMAKOV. AKADEEMIK KEELDUS KINDRALIKS SAAMAST

14. peatükk. IGOR SERGEJEVITŠ IVANOV. UUS KURSS

Isikunimede register

Отрывок из книги

Ühel 1923. aasta oktoobrikuu pühapäeval läks Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu esimees, sõja- ja mereväe rahvakomissar, poliitbüroo liige Lev Trotski jahile, tegi seal jalad märjaks ja külmetas tugevasti.

„Ma jäin voodisse,” kirjutas ta oma elulooraamatus. „Pärast gripihoogu tekkisid mul kummalised palavikuhood. Arstid ei lubanud mul voodist tõusta. Niiviisi lamasin ma kogu lõppeva sügise ja terve talve. See tähendas, et ma olin 1923. aastal „trotskismi” asjus puhkenud diskussiooni ajal haige. On võimalik ette näha sõda ja revolutsiooni, kuid võimatu on ette aimata sügisese pardijahi tagajärgi.”

.....

KK Stalinit ei toetanud ja Vorošilovil tuli Trotski käskudele alluda. 2. oktoobril otsustas partei KK: „Kutsuda sm. Stalin otseühendusliinile ja teha talle selgeks, et Revolutsioonilisele Sõjanõukogule allumine on absoluutselt vajalik. Mittenõustumise korral võib Stalin tulla Moskvasse ja esitada kaebus KK-le, kes siis langetab lõpliku otsuse.”

Enamgi veel, Trotski nõudis, et Stalin üldse Tsaritsõnist ära kutsutaks. Talle sõitis järele Sverdlov ise, kes teadis Stalini haiglaslikku enesearmastust. Teel olles said nad kõik kokku. Sverdlov tegi Trotskile ettevaatlikult ettepaneku, et too räägiks Staliniga, keda ta oli juba Tsaritsõnist ära viimas. Kohtumine toimus, kuid vaherahu ei saavutatud.

.....