Читать книгу Tervenda end ise - Louise Hay - Страница 13

TEINE PEATÜKK

MIS MUREKS?

„Võid julgelt endasse vaadata.”

Minu keha ei toimi

Mu keha valutab, veritseb, on kõver, puhitab, lonkab, kõrvetab, vananeb, mädaneb; ma ei näe ega kuule hästi, ja nii edasi. Jätkata võiks lõputult. Arvatavasti on mu kõrvad kõike seda kuulnud.

Minu suhted ei toimi

Mul pole suhteid, mind lämmatatakse, minult nõutakse liiga palju, mind ei toetata ega armastata, kritiseeritakse ja nokitakse kogu aeg, ei jäeta kunagi rahule, minust ei tehta välja, mind ei kuulata, mulle astutakse pähe, ja nii edasi. Jätkata võiks lõputult. Jah, arvatavasti on mu kõrvad kõike seda kuulnud.

Minu rahaasjad ei toimi

Ma ei oska majandada, mul on harva raha, raha pole kunagi piisavalt, raha pole mulle kättesaadav, raha voolab mu taskutest kiiremini välja kui sisse, ma ei jaksa arveid maksta, raha lausa sulab mu käes, ja nii edasi. Jätkata võiks lõputult. Loomulikult on mu kõrvad kõike seda kuulnud.

Minu elu ei toimi

Ma ei saa iial teha seda, mida tahan. Mitte keegi pole minuga rahul. Ma ei tea, mida ma teha tahan. Mul pole kunagi enda jaoks aega. Minu soovide ega vajadustega ei arvesta keegi. Tegutsen vaid selleks, et teistele meeltmööda olla. Olen tühipaljas jalamatt. Minu soovid ei lähe kellelegi korda. Mul pole ühtegi annet. Mul ei tule mitte midagi õigesti välja. Ma ei saa mitte midagi õigeks ajaks valmis. Mulle ei sobi miski. Jätkata võiks lõputult. Mu kõrvad on kuulnud kõike seda ja veel muudki.

Mil iganes küsin oma kliendilt, mis tema elus toimub, saan vastuseks mõne ülaltoodud väidetest. Mõnikord mitu. Inimesed arvavad teadvat, mis neid vaevab. Kuid mina tean, et kaebused on vaid väliseks väljenduseks sisemistele mõttemallidele. Ja sisemiste mõttemallide taga on veelgi sügavamad ja põhjapanevamad mustrid – aluseks kõigile välistele põhjustele.

Kuulan, mis mulle räägitakse, ja küsin mõned põhiküsimused:

Mis teie elus toimub?

Kuidas on teie tervis?

Mis tööd te teete?

Kas olete oma tööga rahul?

Millises seisus on teie rahaasjad?

Milline on teie armuelu?

Kuidas lõppes teie viimane suhe?

Ja kuidas lõppes eelviimane suhe?

Jutustage mulle lühidalt oma lapsepõlvest.

Jälgin inimeste liigutusi ja näoilmeid. Kõige enam aga kuulan, mida mulle öeldakse. Mõtted ja sõnad loovad tuleviku kogemusi. Kuulan inimesi ja suudan väga hästi mõista, kust nende mured pärinevad. Meie sisemisi mõtteid näitavad sõnad, mida kasutame. Mõnikord ei sobi klientide sõnad nende kirjeldatud kogemustega. Sel juhul tean, et nad kas ei saa aru, mis nende elus tegelikult toimub, või valetavad mulle. Emb-kumb on aluseks, millelt tööd alustada.

Harjutus: „peaksin”

Järgnevalt annan klientidele paberi ja pliiatsi ning palun paberi ülaserva kirjutada:

MA PEAKSIN

Lause tuleb viiel-kuuel eri moel lõpetada. Mõnel on raske alustada ja mõnel on jällegi nii palju kirjutada, et nad ei suuda lõpetada.

Seejärel palun laused mulle ükshaaval ette lugeda, alustades igat lauset „Ma peaksin...”. Pärast iga lauset küsin „miks?”

Vastused, millega lagedale tullakse, on huvitavad ja paljuütlevad, nagu näiteks:

Ema ütles, et peaksin.

Sest ma ei julge teisiti.

Sest pean olema täiuslik.

Noh, aga igaüks peab ju seda tegema.

Sest olen liiga laisk, liiga lühike, liiga pikk, liiga paks, liiga kõhn, liiga rumal, liiga inetu, liiga väärtusetu...

Vastused näitavad, millistesse uskumustesse inimesed on toppama jäänud ja kui piiratuks ennast peetakse.

Ma ei kommenteeri ühtegi vastust. Kui kõik vastused on ette loetud, räägin sõnast PEAKS.

Vaadake, ma arvan, et peaks on üks kõige kahjulikumaid sõnu üldse. Iga kord, kui ütleme peaks, ütleme tegelikult „vale”. Me kas tegime, teeme või hakkame tegema midagi valesti. Ma arvan, et meie ellu pole seda enam vaja. Vajame rohkem valikuvabadust. Tahaksin võtta sõna peaks ja eemaldada see sõnavarast igaveseks. Asendaksin selle sõnaga võiks. Võiks võimaldab valida ja me ei tee kunagi midagi valesti.

Siis palun inimestel loetelu uuesti lause lause haaval läbi lugeda, kuid seekord alustada igat lauset fraasiga „Kui väga tahta, siis võiksin ...... .” See asetab asjad hoopis uude valgusse.

Ja kui inimesed seda harjutust niimoodi jätkavad, siis küsin neilt leebelt: „Miks te pole seda teinud?” Nüüd kõlavad erinevad vastused:

Ma ei taha.

Ma kardan.

Ma ei oska.

Sest ma pole piisavalt hea. Jne.

Tihti selgub, et inimesed on aastaid end maha teinud mõne asja pärast, mida nad algusest peale üldse teha ei soovinudki. Või on nad kritiseerinud end mõne tegevuse pärast, mis polnud algusest peale üldse nende kavatsus. Sageli on tegu millegi sellisega, mille kohta keegi teine arvas, et nad peaksid