Читать книгу Elu armastab sind - Луиза Хей - Страница 4
Оглавление
Sissejuhatus
Kohtusin Louise Hayga esimest korda silmast silma Las Vegases konverentsil “Ma saan hakkama!” (I Can Do It!) lava taga. Reid Tracy, Hay House’i president, tutvustas meid. “Tere tulemast Hay House’i perekonda!” ütles Louise mind südamlikult kallistades.
Louise pidi kümne minuti pärast lavale astuma, et tervitada publikut ja tutvustada mind kui päeva esimest kõnelejat. “Kas ma võin sind jumestada?” küsis ta minult. Tavaliselt ma ei jumesta ennast, aga tema pakkumine oli liiga hea, et sellest keelduda. Louise töötas minu näo kallal rea pintslite, puudrite ja kreemidega, lisades natuke sädelust ka huultele. Meil oli väga lõbus. Kõik lava taga muigasid. Andes minu näole viimast lihvi, vaatas Louise mulle silma ja ütles: “Elu armastab sind.”
“Elu armastab sind” on üks Louise’i armastatuimaid tunnuslauseid. Ma mõtlen sellest kui tema tunnuslausest, südame tarkusest, mis iseloomustab tema elu ja tööd. Talle meeldib inimestele öelda: “Elu armastab sind.” Iga kord kui kuulen teda seda ütlemas, tajun selle mesimagusust oma luudes. Ma arvasin kohe alguses, et “Elu armastab sind” oleks suurepärane teema mõnele Louise Hay raamatule. Mainisin seda ka Louise’ile. Ühtlasi rääkisin Reid Tracyga. “Ütle mulle, kui sa oled valmis seda raamatut koos temaga kirjutama,” vastas tema. Ma ei uskunud, et ta mõtleb seda tõsiselt. Nii või teisiti, ma olin hõivatud omaenda kirjatöödest.
Aastad möödusid ja ma kirjutasin Hay House’ile kolm uut raamatut: “Ole õnnelik” (Be Happy), millele Louise kirjutas eessõna; “Armastusväärsus” (Loveability) ja “Püha muutus!” (Holy Shift!). Raamatu “Elu armastab sind” idee torkas mulle küll aeg-ajalt pähe, aga ma jätsin selle mõtte sinnapaika. Päev pärast raamatu “Püha muutus!” lõpetamist tahtsin minna golfi mängima, aga olin lõuna ajaks hoopis kirjutanud sünopsise raamatule “Elu armastab sind”, autorid Louise Hay ja Robert Holden. Mul ei olnud sel hommikul muud võimalust kui kirjutada too sünopsis. Ma ei pidanud selle üle mõtlema. Sõnad lihtsalt voolasid paberile.
Ma näitasin sünopsist oma naisele Hollie’le. “Kust sa selle võtsid?” küsis ta minult. Vastasin, et olen sama üllatunud kui tema. “Saada see kohe ära,” ütles ta. Ma saatsin oma toimetajale Patty Giftile meili 7. oktoobril. Samal päeval kirjutas Patty, et talle ja Reid Tracyle meeldis minu sünopsis väga ning Reid edastab selle Louise’ile. Louise’i sünnipäev oli 8. oktoobril. 9. oktoobril sain temalt meili täis õnnelikke emotikone: õhupallid, kook, südamed ja kingitused. Ta kirjutas: “Ma olen nii elevil, Robert. Kui kaua sa oled seda planeerinud, kullake? Mul on au sellest erilisest sündmusest osa võtta. Elu aitab meid igal moel. Palju õnne mulle! Palju armastust, Lulu.”
Meie raamat “Elu armastab sind” on Louise’i ja minu vahelise vestluse vili. Ma külastasin Louise’i San Diegos Californias tänupüha ja ülestõusmispühade vahelisel ajal kolm korda. Ühtekokku veetsime koos üheksa päeva. Ma lindistasin kõik meie jutuajamised. Ühtlasi leppisime kokku, et räägime korrapäraselt Skype’is. Aastate vältel oleme kokku saanud enam kui kahekümnel “Ma suudan seda!” konverentsil Euroopas, Austraalias, Kanadas ja Ameerikas. Ma intervjueerisin Louise’i Hay House’i tippkohtumisel ning Louise on osa võtnud minu avalikest esinemistest ja töötubadest. Nagu peatselt loete, jagan selles raamatus lugusid ja jutuajamisi ka mõnedelt neist kohtumistest.
“Elu armastab sind” on otsing, mis avab sulle sinu tõelise mina. See vaatleb lähemalt sinu suhet maailmaga. See küsib sügavaid küsimusi reaalsuse olemusest. Viimastel aastatel on teadus avastanud uue viisi maailma nägemiseks. Näiteks me teame nüüd, et aatomid ei ole üksteisest lahus olevad väikesed punktid, vaid universaalse energia ilmingud. Universumit, mis koosneb lahusolevatest punktidest, ei ole kunagi päriselt olemas olnud. Kõik on osa kõigest. Igaüks meist on osa suuremast Ühtsusest. Meil on suhe tähtedega, üksteisega, kogu looduga.
Teadus möönab, et maailm ei ole kõigest füüsiline ruum, vaid ka vaimuseisund. “Universum sarnaneb üha enam pigem ühele suurele mõttele kui ühele suurele masinavärgile,” kirjutas Inglise füüsik Sir James Jeans. Maailma teadvuse avastamine on avanud teadusele uue silmapiiri. Louise ja mina usume, et maailma põhiline ehituskivi ei ole aatom, vaid armastus. See ei ole sentimentaalne armastus. See pole pelgalt emotsioon, vaid loominguline printsiip elutantsu taga. See on universaalne. See on intelligentne. See on heatahtlik. Me kõik oleme selle armastuse väljendused. See on meie tõeline loomus.
“Elu armastab sind” on ühtviisi arutlus ja praktiline harjutus. Louise on spirituaalne pragmatist ja mina huvitun filosoofiast ainult nii palju, kui seda saab kasutada igapäevaelus. Seega valisime oma raamatu alapealkirjaks “Seitse vaimset harjutust sinu elu tervendamiseks”. Raamatus on seitse peatükki ja iga peatükk lõpeb vaimse harjutusega, mis aitab sul kinnistada teooriat kogemuses. Lisaks seitsmele põhiharjutusele leidub hulganisti muid harjutusi. Sa võid teha neid harjutusi kas kaaslase või rühmaga. Palun ära jäta neid vahele. Lõppude lõpuks ei ole armastus üksnes idee.
Esimeses peatükis “Peeglisse vaatamine” uurime lähemalt peegliprintsiipi. Selle printsiibi kohaselt peegeldab meie kogemus maailmast meie suhet iseendaga. Me näeme asju mitte sellistena, nagu need on, vaid nagu me ise oleme. Niisiis peegeldab maailm kõige tähtsamat tõde meie kohta, mis kõlab: “Ma olen armastuse vääriline.” Samuti peegeldab see meie peamist hirmu “Ma ei ole armastuse vääriline”. Maailm võib olla pime ja üksildane paik, kui me oleme oma südamest võõrdunud ega armasta iseennast. Ometi võib üksainus siirast enesearmastusest sündinud tegu aidata meil kogeda kogu loodu hellust ning näha maailma uues valguses. Esimese peatüki vaimsete harjutuste hulka kuuluvad harjutus “Lase elul end armastada” ja meditatsioon “Armastuse palve”.
Teises peatükis “Oma elu jaatamine” räägime Louise’iga enda kooliajast ja sellest, kuidas meid algselt õpetati maailma nägema. Ma jutustan loo ühest kolledžis kuuldud loengust, mis jäädavalt muutis minu ettekujutust maailmast. Selle pealkiri oli “Kas sa siiralt, päriselt, tõsiselt usud, et katkine autokumm võib panna su pea valutama?”. Me palume sul kaaluda võimalust, et elu ei tauni sind, ei kritiseeri sind ega mõista sind hukka. Me kannatame omaenda vaimuseisundite all. Teised inimesed võivad meile samuti haiget teha, kuid elu ise ei ole meie vastu. Miks peaks olema? Elu on sügavalt jaatav. Me oleme kogu loodu väljendused ning elu tahab, et me oleksime see Ehe Mina, kelleks me oleme sündinud. Selle peatüki vaimne harjutus on “Kümme punkti”.
Kolmas peatükk “Järgne oma rõõmule” on sisehääle kuulamisest. ““Elu armastab sind” ei tähenda, et sinu tahtmine peab alati peale jääma, vaid vastupidi – sa ei tohi endale ette jääda,” ütleb Louise. Louise räägib oma sisemisest kellukesest ja mina kõnelen oma Jah’ist suure algustähega. Elu püüab alati meid juhtida, toetada ja innustada. Mõnikord oleme liiga endasse süüvinud ja oma kurbusse uppunud, et seda märgata. Afirmatsioonitahvli loomine on vaimne harjutus, mis aitab sul oma rõõmule järgneda ning elada elu, mida armastad.
Neljas peatükk “Minevikule andestamine” on meie uurimuse keskpunkt. Siin käsitleme mõningaid tavalisi takistusi, mis ei lase elul meid armastada, näiteks pattulangemist – ettekujutust süütuse kaotusest, omandatud väärtusetustunde allikat. Me vaatame lähemalt süütunde lugu: superego poolt sisendatud kujutelm, et kunagi elu armastas mind ja ma olin armastuse vääriline, ent enam mitte. Me räägime tööst sisemise lapsega ja sellest, kuidas tagasi saada oma algupärane süütus. Vaimse harjutuse pealkiri on “Andestuse skaala”. See on üks võimsaimaid andestamisharjutusi, mida teame.
Viiendas peatükis “Ole tänulik praegu” vaatleme Louise’iga baasilise usalduse printsiipi, mis on psühholoogide arvates elulise tähtsusega nii lapse arengus kui ka täiskasvanu elus. Me sünnime baasilise usaldusega. See on teadmine – me tunneme seda südamepõhjas –, et me oleme osa loodud maailmast ning meid toetab armastav ja helde Ühtsus. Baasiline usaldus tähendab omaksvõttu, et elu pole miski, mis lihtsalt juhtub sinuga, vaid see juhtub sinujaoks. See on arusaam, et just sinul on kõige vahetum ligipääs oma elule. Iga kogemus – hea või halb, õnnelik või kurb, kibe või magus – pakub sulle võimalust lasta elul end armastada. Selle peatüki vaimne harjutus “Igapäevane tänulikkus” kätkeb tänulikkust ja tööd peegliga.
Kuues peatükk “Õpi vastu võtma” keskendub budistlikule heatahtliku universumi teooriale. Louise kõneleb kogemusest, mille sai, kui maalis Buddha portreed “Õnnistav Buddha”. Selle maali lõpetamisele kulus Louise’il viis aastat. Maalimine oli tähendusrikas meditatsioon, mis aitas tal sügavamalt tajuda elumustris peituvat armastavat headust. “Elu püüab meid alati armastada, kuid me peame olema avatud, et seda näha,” ütleb Louise. Selle peatüki vaimseks harjutuseks on “Tänulikkuse päevik”. Päeviku eesmärk on aidata sul paremini mõista, kuidas elu sind praegusel hetkel armastab.
Seitsmendas peatükis “Tuleviku tervendamine” jõuame küsimuseni, kas universum on sõbralik. Räägitakse, et Albert Einstein olevat nimetanud seda kõige tähtsamaks küsimuseks üldse. Mina ja Louise usume, et samavõrra tähtis on küsimus, kui sõbralik mina olen. Kõige sügavamal tasandil on meie elu eesmärk olla armastav peegel maailmale. Meie siht pole kõigest lasta elul end armastada, vaid ühtlasi armastada elu vastu. Me oleme siin, et maailma armastada. Kui igaüks meist teeks seda kas või natukene rohkem, poleks maailm nõnda hirmutav paik. Seitsmenda peatüki vaimse harjutuse pealkiri on “Maailma õnnistamine”.
Me oleme Louise’iga nii õnnelikud, et sa hoiad meie raamatut käes. Me oleme tänulikud võimaluse eest kirjutada see raamat ühiselt. Me loodame ja palvetame, et meie töö toetab sind, kui püüad lasta elul end armastada ja olla armastav jõud selles maailmas.
Elu armastab sind!
Louise Hay ja Robert Holden