Читать книгу Leia maailma parimad aktsiad - Marcus Hernhag - Страница 8

5

Väärtusaktsiate strateegia muutub

Aktsia väärtusel põhineva strateegia lõid 1930. aastatel Benjamin Graham ja David Dodd. Tol ajal keskenduti rohkem aktsia hindamisele võrdluses aastatulu ja omakapitaliga. Maailma rikkaim finantsinvestor Warren Buffett on väärtusstrateegiat omakorda kohandanud ja edasi arendanud.

Mina olen veendunud, et kõiki strateegiaid, ka väärtusstrateegiat, tuleb kohandada. Esmalt pead strateegia kohandama endale ja oma elule sobivaks. Sõltuvalt sellest, kui palju on sul aega, huvi ja teadmisi ning kuidas sind mõjutab aktsiaturgude psühholoogia. Lisaks on meil olemas see, mida inglise keeles nimetatakse survivorship bias. See tähendab, et kui õppida vaid õnnestujatelt, siis võid teha valesid järeldusi. On ju teada, et ajalugu kirjutavad võitjad ja ilmselt leidub palju neid, kes on oma strateegia küll üles ehitanud väärtusaktsiatele, ent ebaõnnestunud. Sellistest investoritest ei räägita, kuulda on vaid tuntud finantstegelastest. Loodan, et siinne raamat aitab väärtusaktsiatega edukas olla ja võitjate hulka jõuda.

Ajad muutuvad ja meie peame nendega vähemalt tasuvuse koha pealt kaasas käima. Esmalt tuleks läbi mõelda ja lahendada probleem, et väärtusaktsiate ning muud tüüpi aktsiate vahel puudub kindel hindamispiir või definitsioon. 1930. aastatest peale on palju muutunud ka intressid, inflatsioon ja poliitilised riskid, legendi järgi kohendas ka Benjamin Graham oma meetodeid veidi igal kümnendil.

Grahamit peetakse küll väärtusaktsiate filosoofia isaks ja Warren Buffett lausa jumaldab teda, aga seda meelt ei ole kaugeltki kõik. 2014. aasta septembris nahutas Buffetti suure investeerimisfirma Berkshire Hathaway asepresident Charles Munger Grahamit Wall Street Journalile antud intervjuus.

Ta leiab, et investorina oli Ben Grahamil palju õppida. Kõik Grahami ideed firmade hindamisest olid mõjutatud 1929. aasta börsikrahhist ja sellele järgnenud majanduslangusest, mis ta peaaegu hävitas. Mungeri arvates tundis Graham börsi tegevuse ees alati veidi hirmu. Ka ei tegelenud Graham kunagi nii suurte summadega kui tema ja Buffett, mis teeb neist kahest paremad investorid. Munger ei pea midagi väikestest rivist välja löödud või halva kuulsusega firmade aktsiatest, mille väärtus on väike. Grahami kaitseks olgu öeldud, et Munger nimetas teda heaks kirjameheks, targaks õpetajaks ja intellektuaaliks. Ka Grahami aktsiaportfelli tootlus oli hea. Tema partnerlust Jerome Newmaniga nimetati Graham-Newmaniks ja perioodil 1926–1956 oli selle aastatootlus 30 protsenti. USA börsi­indeks oli samal ajavahemikul vaid 4,5 protsenti aastas. Nagu näha, tasus Grahami ettevaatlikkus pärast 1929. aasta börsikrahhi end ära.

Ostmisväärsete aktsiate leidmise eeldused muutuvad ka siis, kui vaatame vaid viimaseid aastaid.

Loomulikult on väärtusaktsiaid kergem leida, kui hinnatase on madal, aga kunagi pole teada, mitu aastat ­hinnad mingil tasemel püsivad. Sõltuvalt maailmamajanduse ja börsifirmade arengust võib hinnatase pikema aja jooksul püsida kõrge või madal.

Mõnikord on aktsiad ja intressid ajalooliselt kõrgel või madalal tasemel. Asjad kõiguvad aastast aastasse ja ühest kümnendist teise ajaloolise keskmise ümber. Seda võib nimetada keskme ümber võnkumiseks. Näiteks võib minna aastaid, enne kui mingi aktsia väärtus langeb ajalooliselt keskmise P/E suhtarvuni ja sellest allapoole või kui börsiindeks langeb mitme aasta keskmise hinna­trendini või sellest allapoole. Seepärast on võnkumine väga kohmakas mõõdik.

Seega soovitan mitte millessegi kinni jääda, ei ajaloolisest ega hetke aspektist lähtuvalt. Kui firma on hea, siis osta muidugi selle väärtusaktsiat, aga kui palju ostad, seda peaksid ehk otsustama selle järgi, kas hinnatase ja kasumi kasv on tavalisest kõrgemad või madalamad. Mõtle, kas ajad on tõesti muutunud ja kui kaua praegune olukord võib kesta. Igavesti ei kestnud 2008. aasta finantskriis ega sellele eelnenud kiire majanduskasv. Inimeste ja turgude suhtumine muutub.

Kõik väärtusaktsiad ei ole ka ühesugused. Mõnede puhul ostad end firmasse, millel hetkel läheb halvasti, aga varsti tõustakse jalule ja ettevõttest saab jälle keskmine või väga hea firma.

Nagu võib lugeda veebilehe Värdepappret.se 2016. aasta Nordneti blogist, tagab väärtusaktsiate strateegia hea tootluse, sest „inimestel on teaduslikult tõestatud kalduvus alahinnata halbade firmade võimet end uuesti keskmisele tasemele upitada ning ülehinnata edukate firmade võimet taevasse lennata.“

Kui tahad investeerida reorganiseeritavatesse firmadesse ja probleemsetesse kvaliteetfirmadesse, mille probleemid on sinu lootuste kohaselt ajutised, siis pead selliste ettevõtete arengut eriti hoolega jälgima. Kui firma uuesti jalule tõuseb, siis võid lühikeses perspektiivis selle pealt rohkem teenida. Ent raskete probleemidega firma puhul peaksid sa kaugemale vaatama, sest võib-olla tulevad mured tagasi. Kui tihti sinu varad vormi muudavad ja kui kaua oled kavatsenud neid endale pidada?

Teiste väärtusaktsiatega ostad end tugevasse, hea dividendiajaloo, kasvueelduste ja konkurentsieelistega firmasse, kuid aktsia väärtus paistab tulevikuga võrreldes väärtusaktsiale sobivalt madal. Võib-olla on tegemist vaid hetkelise hinnalangusega, mis sind ostma kutsub, võib-olla midagi muud.

Sina investorina pead nende erinevate väärtusaktsiate vahel liikuma – end investorina leidma ja ajas kõige paremini töötavate aktsiate järgi sobitama. Kui aeg muutub ja madalkonjunktuurist saab majanduslangus, siis võib juhtuda, et nõrgimad firmad ei jää ellu. Siis ära otsi väärtusaktsiaid langenud keskmise väärtusega firmade, vaid iga valdkonna tähtede hulgast, mis suhteliselt rahulikult ikka oma tasemel püsivad.

Teistest küljest võib ühel või teisel aastal edukate firmade väärtus olla juba tõusnud ja nende hulgas sa väärtusaktsiaid enam ei märkagi. Siis pead end sinnapoole kohandama. Olude järgi ei sobita end ja oma õpetust mitte ainult suured tuntud väärtusinvestorid, kaugemale pead vaatama ka sina investorina ning olema passiivselt valmis end mingil määral kohandama. Vähemalt tasuvuse koha pealt.