Читать книгу Kommenteeritud juudi jutud. 70 tõestisündinud lugu - Margit Prantsus - Страница 7

Eestiga võrreldes on Iisrael väga tuline paik. Juba sel hetkel, kui eesti turist astub välja Ben Gurioni lennujaamast, lööb talle vastu kuum lõunamaa leitsak.

Vahemere-äärne Tel Aviv ei ole siiski Iisraeli kõige kuumema temperatuuriga koht. Selleks on hoopis Jordani jõe kaldal asuv kibuts Tirat Tzvi. Selle rajasid aastal 1937 Poolast, Rumeeniast ja Saksamaalt tulnud juudid. Kibuts sai nime sionistliku liikumise ühe juhi, rabi Tzvi Hirsch Kalischeri^[1.] järgi.

Tirat Tzvi on Iisraeli suurim datlikasvataja ja seal on umbes 18 000 datlipalmi. Lisaks kasvatatakse seal kibutsis ka lulav’e, mis on vajalikud lehtmajade püha ajal. Lulav on datlipalmi kaunis palmikulaadne oksake, üks traditsioonilisest neljast taimest, mida usklikud juudid lehtmajade püha ajal palves viibutavad. Ilma lulav’ita ei saa religioosne juut seda püha korralikult tähistadagi. Sestap on sügiseti nende taimede nõudlus suur. Mitte iga suvaline datlipalmi oks ei ole õige, palvetamiseks sobiv lulav. Sellel on konkreetsed parameetrid.

Tervelt kaheksa päeva kannavad usklikud juudi mehed lulav’i erilises kotikeses kaasas; võtavad palvetamise ajal kätte ja viibutavad seda. Võhikutele kõlab see veidralt ja see toiming on kunagi hääletatud juudi usu kummalisemate kommete nimekirjas kõige esimeseks.

Igatahes saab kibuts igal sügisel ära müüa üle 70 000 lulav’i, mis on muljetavaldav arv.

Tirat Tzvi asub 220 meetrit allpool merepinda ja on läinud ajalukku kui kõige kuumema välistemperatuuriga kibuts. Asudes geograafiliselt väga madalal, tõusevad seal suvepäevadel temperatuurid 40 kraadini ja kõrgemalegi. 21. juunil 1942 mõõdeti seal lausa 54 soojakraadi. Kirjade järgi on see kõige kõrgem päevatemperatuur, mis Aasias kunagi mõõdetud.

Tirat Tzvi elanikud räägivad, et juba hommikul kell 9 tuleb siseruumides konditsioneer tööle panna, sest muidu ei kannata seal enam olla. Vanemad elanikud räägivad, et esimene suur ventilaator saadi kibutsile 1950. aastatel ja see oli neile üks tähtsamaid asju. Päeval töötas võimas õhuliigutaja suures tööruumis ja viidi ööseks magamistuppa.

Esimesed konditsioneerid hakkasid Iisraeli tekkima 1968. aastal. Alguses ei saanud kibuts seda endale lubada. Seepärast hoiti näiteks 1970. aastatel külalistubades temperatuuri madalal, kallates puitpõrandatele külma vett. Puitpõrandad olid osasse tubadesse pandud just külaliste tarbeks. Muidu on Iisraelis igal pool kivipõrandad. Aga puitpõrandale külma vee valamine pidada tõesti kuumuse vastu aitama – jahutab toa temperatuuri mõneks ajaks.

Viimastel aastakümnetel on kibutsil konditsioneer juba igas ruumis. Ning Tirat Tzvi väike motellikene, kus on 27 külalistele mõeldud tuba, on kogu suve enamalt jaolt rahvast tulvil.

Põllule on kombeks minna varahommikul. Päeva edenedes käivad töötajad duši all või basseinis ja teevad siis mõnusa pika lõunauinaku. Hilisel pärastlõunal, kui päike laskuma hakkab, minnakse uuesti tööle. Kõige hullema kuumuse ajal ehk juunis-juulis magatakse teinekord isegi väljas, kärbeste eest kaitsev võrk üle pea tõmmatud.

Israelity, 2.07.2015

1 Tzvi (Zwi) Hirsch Kalischer (1795 Leszno, Preisimaa – 1874 Toruń, Poola) oli juutide väljarändamise teoreetik enne sionismi teket. [ ↵ ]