Читать книгу Verevermed - Mari Sajo - Страница 5

Selle raamatu
pühendan ma oma
vanematele

Оглавление

Vaatasid mind ülalt alla, lõpuks silmast silma.

Proovisid mind soojendada keset tuisust ilma.

Tahtsid teada saada ainult, kus on minu tõde.

Püüdsid olla nagu ema või siis vanem õde.

Kuidagi ei püsind kaelas sinna seotud sall.

Hing ja keha olid vaevas paksu mantli all.

Tahtsin sulle tunnistada, mis on minul mõttes.

Püüdsid ise selgust saada riideid ära võttes.

Taganesin paljastusest, ehmusime äkki.

Nägid minu külmund kehas vesihalli näkki.

Lootsin sulle selgitada, panin salli kaela.

Püüdsin käega katta südant, sinna löödud naela.

Vaatasid mind jälle üle, lõpuks silmast silma.

Nüüd siis nägid minu tõde – ja jäid kõigest ilma...

Verevermed

Подняться наверх