Читать книгу Apollonia lugu. Depressioonist Ärkamiseni - Maris Rom Fletcher - Страница 3

Antud holistiline lugu on minu kui alles alustava Uue Aja kirjaniku esikromaan ja kogu mu romaaniseeria esimene osa. Mulle on öeldud, et naljakas, et olen end ise nii nimetanud, aga tegelikult on mu mõte see, et annan lugejale austavalt juba ette teada, mis maailm tema ees hakkab avanema ja et minu lood pole päris tavalised, vaid on pigem supernaturaalsed. Minu lood on mõeldud eelkõige avatud meele ja südamega inimestele. See aga pole alati kõigi jaoks ja seepärast on see juba algul aus filter.

Tegemist on 111% tõestisündinud, aga see-eest mitte liiga tavalise igapäevase elu looga. Samas looga päris autentselt ausast ehk ilustamata elust enesest ning päris inimestest ja situatsioonidest. See lugu on ka loodust austav ja Eestimaa loodust ülistav.

Aus sügav lugu räägib sellest, kuidas peategelasel, ühel 32-aastasel tänapäeva kangelannal, Apollonial oli elus küll kõik, mida tahtis, olemas, aga hinges kriipis siiski miskit hirmutavat ja ta langes seetõttu juba teistkordselt otse mõõdukasse depressioonimülkasse. Elul olid temaga seega muud plaanid, kui ta oli algselt plaaninud...

Praegu veel paljud (v.a need, kes on looga otseselt seotud) kahjuks millegipärast ei usu, et see lugu ja paljud mu lood on reaalsed. Seepärast, et see päris kaotsi ei läheks, otsustasin selle valada hoopistükkis vähemalt maagilis-realistliku romaani vormi, sest tunnen, et see panustab üldsusele dünaamiliselt mitmeti. Eriti nüüdsel, Veevalaja muutusterohkel ajastul.

Jagan neid mõtteid eelkõige nendega, kes mõtlevad sarnaselt, et nad ei tunneks end nii üksildasena ja mittemõistetuna nagu Apollonia algul ja tegelikult nagu üldse paljud siin maailmas.

„Aga mõned lood lihtsalt vajavad rääkimist ja jagamist! Jaga oma sisu, siis saadab Sind elus edu ja Küllus. See on Sinu kui sõnumitooja tee.” Nii püüdis ka kõigest hoolimata mu Kaitseingel mind veenda seda siiski tegema. Ta lisas: „Ära anna alla, mine oma kirjutamise hirmust läbi, sest selle ja kõikide Su lugude mõju on inspireeriv ja dünaamiliselt tervendav ka paljudele teistele, kes sarnasel teel. Nad vajavad seda igati. Aga ära liialt faktiliseks muutu, sellest võib saada Su takistus. Seda on elus niigi palju kõikjal saada ja muidu see pole päris see, vaid väljenda oma sisu avatult läbi oma tõelise olemuse – endale omase kerguse ja spontaansusega. Just see on Sinu viis ja tee.”

See oli üks korralik „müks” edasi, sest kui juba Looduse tasakaalujõud ei ole mulle andnud hingerahu ja on mind vahelduva eduga selle looga seoses niikuinii juba alates 2012. aastast n-ö kummitanud, kui raamatu idee sündis, kuniks senini, kui selle lõpuks endast välja kirjutasin. Ju siis on sellel mõte ja sõnum, mis vajab siiski laiemat kajastamist.

Ja nii see Kaitseingel mind „pommitas”, kuniks sain hirmust võitu ja loo algusest lõpuni välja kirjutasin ning siin see nüüd on.

Selle raamatu valmimislugu tundub nii kole pikk ajaperiood, tean, aga samas ma ei kahetse, et lasin lool nii kaua küpseda, kuniks siiani. Miks? Sest nüüd on see terviklikum ja olen tulemusega rahul. Esialgne vajas veel palju küpsemist ja täiendusi, just eriti lõpuosa. Nüüd sai ring täis. Tunnen seeläbi avarduvat tänutunnet.

Ükskord ütles keegi tark, et meie kõigi elu suurimate hirmude taga on meie elu suurim potentsiaal ja kui me sinna jõuame, haarab meid kõikehaarav Küllus ning elu peatee, kus kõnnime omas sisemises väes. Leia see, vali see. Meid saadab edu sellel alal, mida ise just enne siin elus kõige hirmsamaks pidasime. Olgem ausad, tegelikult seesama mu suur kogu keha halvav hirm hakata kirjutama oma esimest raamatut on olnud ka mu suurim inspiratsioon, et seda ikkagi teha, sest kui see on mulle nii palju andnud, siis kohe kindlasti annab see ka teistele aina edasi. See elab ja arendab oma elu edasi. Uus Ajastu vajab seda ja vajadus kasvab aina tuntavalt globaalselt... Ma lihtsalt tean ja tunnen seda. Aeg on käes. Aga jah, tundsin ka oma hirmudega seoses omal nahal korduvalt, et mugavustsoonis ei toimu arengut.

Põhjus, miks jagan seda lugu just sellisel moel on see, et kuna see läbitud protsess aitas suuresti Apolloniat ennast, siis kindlasti võib see silmi või südant avada ka kellelgi teisel, keda see lugu mingil moel puudutab. Aga luba, et võrdled end ja oma teed ikka ja alati vaid ainult iseendaga ehk keskendu alati vaid iseenda loole, väärtustele, arengutele ja ära võrdle ega võistle kellegagi, sest see on vaid lõpuks tühi aur ja ebavajalik pinge, mis läheks lihtsalt selle asemel tuulde, et sellel ajal produktiivsemalt keskenduda ja hoopis iseenda arengus parim saavutada. Suuna kogu oma tähelepanu, et n-ö kasta oma aeda, siis on ka ju loomulikult vastav tulem.

Eesmärk on jagada kogemusi päris elust, päris inimesest päris inimesteni, isegi kui see tundub uskumatu, loob see siiski lootust ja loodetavasti annab jõudu seal, kus seda praegu väga vajatakse. Teadlikkuse jagamine, et kõik on võimalik ja et probleemid polegi nii hirmsad ja alalised, kui algul võib-olla paistavad. Just seda vajas omal ajal ka Apollonia ise.

Kõige selle pärast otsustasin lugu siiski teiega jagada, sest mõistsin lõpuks, et kohe kindlasti ei kuulu see niisama atmosfääri laiali hõljuma ega sahtlinurka tolmu koguma samal ajal, kui keegi, kes nüüd ja praegu samas olukorras, võib seda sõnumit reaalselt väga hädasti vajada, et paremuse suunas edasi liikuda või veel parem, et saaks taolisi olukordi enda elus hoopis ennetada.

Küll aga peamiselt on see vaid suunaja, et leiaksid hoopis just iseendale omase tee.

Minu mõte on lihtsalt läbi lugude toetada ja julgustada igaühte oma Tõelise Minani ja oma enda personaalsele elu peateele. See on igaühe sünniõigus. See on kui teadlikkuse jagamine, et kõik on võimalik ning asjad polegi nii hirmsad ja jäävad, kui algul võib-olla tunduvad.

Apollonia alustas oma teekonda koduperenaisena omaenda kodus, mis lihtne ja veel ehitusjärgus. Mitte kaugel eksootilisel Bali ega India retriidil, aga lihtsalt kohal olles avatult küsides ja tõetruud vastused tulid temani suuresti läbi raamatute, märkide, inimeste jne...

Apollonial endal ongi just eriti väärt raamatud olnud ühed põhisõnumitoojad tema elus – alati õigel ajal, viisil. Ehk seeläbi soovingi seda lugu, müstilist armastust ja teadlikkust teie kõigiga omal moel samuti nüüd raamatu teel jagada. Võib-olla on see raamat omakorda kellegi teise eluliste põhiküsimuste otseste vastuste tooja mingis toetavas elemendis ja otse oma kodus.

See on eluline lugu depressioonist, intensiivsest Valgustööst iseendas ja Ärkamisest. See on lugu ühest Apollonia elu raskeimast eluperioodist, tema sünnimomendist ja 5-aastasest võitlusest mõõduka depressiooniga, millest ta ise peaaegu täiesti üksinda siiski välja ronima hakkas. Küll vahetult tähendusliku kerge kaasabiga, aga peamiselt täiesti üksinda ja iseenda järelejäänud jõunatukesega. Tegelikult ei saanudki loomulikult keegi muu seda tema enda eest niikuinii teha. Ikka alati ise. Ta lihtsalt otsustas nii ja hakkas oma sisetunde toel liikuma. Elu toetas tema otsust väga ja seeläbi hakkasid sel valitud teel huvitavad imelised asjaolud ja protsessid toimuma. Võimalused terendasid ta ees ja avardasid tema maailmapilti suuresti, aga oli ka eksiteid.

See on lugu tänapäevasest Indigo Lapse energeetikaga emast, kes rajab teadlikult ja kirglikult puhast, külluslikumat ja kergemat teed ka oma Uue Aja lastele ehk oma tulevastele põlvedele just nii, nagu suudab, oskab ja tema intuitsioon juhatab. On takistusi, aga ka Kõrgemad Jõud aitavad teda selles igati, sest ta tahe on hea ja puhas. Ta lihtsalt küsis palju ja oli vastustele avatud. See köitis teda ja muutis kogu senise elu.

See raamat räägib ja rullib lahti selle mitmetahulise naise senise eluteekonna – tema sisetöö rännakutest, uutest võimalustest ja elu praktilistest igapäevaimedest üldiselt. Sel teel avastas ta läbi oma sisetunde erinevaid aspekte iseendas kui tervikus ja et kaose siginas-saginas leidubki tõepoolest ka kord.

Jah, see tema läbitud tee pole üldiselt olnud just kõige kergem tee, aga palju raskem oleks ju olnud alatiseks kannatuste trianglisse kinni jääda.

See lugu on õpetlik, aga eelkõige loodetavasti inspireeriv, kuna käib ära nii minevikus kui tulevikus, nii põhjas kui kõrgustes ja leiab seejärel olevikus nende vahel tasakaalu – sügavama mõistmise, tasakaalu ja heaolu. Mis põhiline: ka uutmoodi teeotsa.

See avab ja haarab kaasa sellele imelisele tänapäeval kõiki vähemal või rohkemal määral puudutava teema – hirmust ehk depressioonist ja armastuse ehk Ärkamise – teekonnale. Sellest kõigest ( ja veel enamastki) see raamat kõnelebki, kuidas selles hektilises ajas tasakaalupunkti tagasi jõuda ja kuidas selles ka edaspidi orienteeruda.

Kas Apollonia kukub siiski suurest hirmust ja püüdlustest hoolimata aina veelgi sügavamasse elurägastikulisse auku tagasi? Kui nii, siis kas ta alustab uuesti otsast peale? Kas ta sai oma rahulolematusest võitu ja tema hirmust sai siiski puhas enesearengu tee – selline teistmoodi küllusteadvuse baas, kus fookuseks armastus, vabadus ja hingerahu? Või ilmus tema ellu hoopiski miskit talle endalegi ootamatut ja veelgi enamat läbi selle teekonna? Täpne tõde kajastubki selles järgnevas loos üksikasjalikumalt.

Mis täpsemalt ja miks, kuidas juhtus, räägib terviklugu. Seega tuleb teada saamiseseks lihtsalt sellesse sukelduda...

Ole lainel. Alustame algusest...

Head lugemist!