Читать книгу Liiga palju, aga ei kunagi küllalt - Mary L. Trump - Страница 3

Suur osa sellest raamatust põhineb minu mälestustel. Neis asjus, kus mind ennast juures polnud, olen lähtunud (sageli salvestatud) vestlustest ja intervjuudest pereliikmete, perekonnasõprade, naabrite ja tuttavatega. Mõne dialoogi olen taastanud mälu ja teiste jutu järgi. Dialoogide mõte on anda edasi nende vestluste peamist sisu, mitte esitada täpseid tsitaate. Samuti olen kasutanud juriidilisi dokumente, pangaväljavõtteid, tuludeklaratsioone, erapäevikuid, perekondlikke pabereid, kirjavahetust, e-kirju, tekstisõnumeid, fotosid ja muid materjale.

Üldise tausta jaoks olid mu allikateks New York Times, eeskätt David Barstow’, Susanne Craigi ja Russ Buettneri uuriv artikkel, samuti Washington Post, Vanity Fair, Politico, lennukompanii Trans World Airlinesi muuseumi koduleht ja Norman Vincent Peale’i “The power of positive thinking”. Steeplechase Parki tausta eest tahaksin tänada Coney Islandi ajalooprojekti veebilehte, Brooklyn Paperit ja Dana Schulzi 2018. aasta 14. mai artiklit lehel 6sqft.com. Tänan Dan P. McAdamsit tema mõtete eest “episoodilise inimese” teemal. Perekonna ajaloo ja Trumpi pereäride ning väidetavate kuritegude suhtes olen tänulik järgmistele ajakirjanikele: kadunud Wayne Barrett, David Corn, Michael D’Antonio, David Cay Johnston, Tim O’Brien, Charles P. Pierce ja Adam Serwer. Suur tänu ka Gwenda Blairile, Michael Kranishile ja Marc Fisherile – kuigi mu isa oli surres neljakümne kahene, mitte neljakümne kolmene.