Читать книгу Pokker ja võitja psühholoogia: eduka pokkerimängija hoiakud ja mõtteviis - Matthew Hilger - Страница 10

Nagu eelmises peatükis tõdesime, on mõttetu loota, et teenime lühikesele perspektiivile keskendudes palju raha. Lühikese aja jooksul võib pea kõike juhtuda – kehvad mängijad võivad võita ja head mängijad kaotada.

Kui loodad pokkeriga raha teenida, pead keskenduma pikaajalistele tulemustele ja arvestama riskidega, mis esinevad lühikeses perspektiivis.8

Teiseks oluliseks hoiakuks on see, et pokkerimängija keskenduks mängu pikaajalistele tulemustele. Mida see täpsemalt tähendab? Ennekõike pean oluliseks toonitada, et me ei räägi erinevate mängustiilide kasutamisest. Igat kätt saab „õigesti” mängida: nii, et keskmiselt võidetaks kõige rohkem raha.9 Eesmärk peaks olema igat kätt mängida selle põhimõtte järgi. Tegelikult pead pikaajalistele tulemustele keskenduma eelkõige psüühiliselt – kui keskendud lühiajalistele tulemustele, võid hakata langetama tunduvalt vähemtulemuslikke otsuseid. Pikale perspektiivile keskenduv mängija ühe mängusessiooni pärast ei muretse, veel vähem ühe käe pärast. Pikale perspektiivile keskendudes jääd rahule mängudega, mis vaatamata lühiajalistele kaotustele sulle pikas perspektiivis kasulikuks osutuvad ja kokkuvõttes sinust võitva mängija teevad.

Mängija, kes liialt lühiajalistele tulemustele keskendub, on pärast võitude jada ekstaasis ja langeb masendusse pärast ühte kaotatud kätt. Lisaks kaldub ta tegema järgmisi vigu.

Mängib, et omadega nulli jõuda.

Mängijad, kes keskenduvad lühiajalistele võitudele, teevad kõik selleks, et mitte ühtegi mängusessiooni kaotada. Kui mäng ei suju, kalduvad nad edasi mängima vähemalt seni, kuni nad on omadega nullis. Selline mõtteviis võib viia katastroofini.

Esiteks – nad võivad mängu jätkata tüdinu ja igavlevana, mis takistab neil endast parimat andmast ja sajaprotsendiliselt keskendumast. Teiseks – selline suhtumine võib mängija tilt’i ajada,10 seda eriti juhul, kui kaotustelaine jätkub. See tekitab mängijas veel eriti suurt depressiooni. Mõistagi kaotab tilt-seisundis mängija veel rohkem ja tal tekib kinnisidee, et vähemalt osa kaotatud rahast tuleb tagasi võita. Nagu näed, on tulemuseks kaunis ohtlik ja salakaval surnud ring.

Klammerdub oma võitude külge.

Ka see on tõsi. Lühiajalistele võitudele keskendunud mängijad armastavad oma võidetud mängusessioone salvestada ja kalduvad neid üle tähtsustama. Mängurite seas on levinud ütlus: „Lõpeta, kuni veel võiduseisus oled.”

Kõige hullem, mis saab lühiajalistele tulemustele keskendunud mängijaga juhtuda, on see, et ta kaotab juba võidetud raha – isegi kui ta kaotab selle hästi mängitud mängus. Ta kipub mängu katkestama, kui on võiduseisus, isegi kui mäng läheb hästi.

Lühiajalistele tulemustele keskenduv mängija võib teha midagi veelgi hullemat – ta võib mängu jätkata, aga hakata mängima äärmiselt konservatiivselt. Ta mängib ainult nende kätega, mis tagavad võimalikult väikese kaotuse.

Tilt-seisund.

Kui mängija keskendub pigem tulemustele kui heale mängule, langeb ta suurema tõenäosusega ka tilt-seisundisse, kuna kaotus mõjub talle tunduvalt rängemalt. 6. peatükis räägime lähemalt tilt-seisundi erinevatest tüüpidest ja seda vallandavatest teguritest.

Ärritub nõrgemate mängijate peale.

Lühiajalistele võitudele keskenduv mängija reeglina vihastab, kui kaotab vastasele, kes mängis halvasti. Ta peab oma isiklikke tulemusi äärmiselt oluliseks ja iga kord, kui kaotab, leiab ta, et tegelikult oleks ta pidanud võitma. Eriti kehtib see suurema panga puhul, kuna siis on ka kaotusevalu suurem. Ta võib kehvasti mänginud vastase peale hakata viha pidama ja mängida käsi, mida ta ei peaks mängima, kui tema „vaenlane” mängu jääb. Ta võib hakata nõrgemat mängijat ka sõimama, mis pole kunagi õige – nõrk mängija võib selle peale mängust lahkuda või hoopis paremini mängima hakata. Mängija, kes kaotab tänu vastase kehvale mängule, võib hakata ka ise kehvasti mängima, et kaotatud raha iga hinna eest tagasi võita.

Teeb oma mängustiilis järske ja mõtlematuid pöördeid.

Mängija, kes keskendub pikaajalistele tulemustele, mõistab, et lühikeses perspektiivis võib ta raha kaotada, ja seda mitte tema enda, vaid kellegi teise eksimuste tõttu. Samas võib mängija, kes muretseb ainult lühiajaliste tulemuste pärast, intuitiivselt püüda oma mängustiili muuta, kui asjad ei edene nii, nagu tema soovib. See, et mängija oma mängustiili pidevalt analüüsib ja vajadusel seda muudab, pole sugugi halb, aga halb on see, kui muudatusi tehakse ainult lühiajaliste tulemuste põhjal. See on keskpäraste mängijate tüüpiline viga. Kui nende lühiajalised saavutused on nõrgad, hakkavad nad reeglina mängustiili muutma ja vusserdama, ometi mõistmata (või sellega leppimata), et kaotuste põhjuseks on vaid lühiajaline ebaõnn.

Näiteks. Panuse ülempiiri tõsteti ja Ian leidis, et AA käsi pole pärast 6000 mängitud kätt uue limiidi puhul enam kasulik. See ei tähenda, et ta oleks valesti mänginud11, kindlasti ei tähenda see ka seda, et AA poleks tõesti selle panuse ülempiiri puhul kasulik olnud. See tähendab ainult seda, et Ianit tabas võrdlemisi lühikese perioodi vältel halb õnn. Kui ta oleks oma mängustiili pärast AA käe saamist muutnud, oleks tulemus pikas perspektiivis peaaegu kindlasti negatiivne.

Ülesanne: korda üle vead, mida võivad teha lühiajalistele tulemustele keskenduvad mängijad. Tuleta meelde, kas oled ise selliseid vigu teinud. Kas mõistad, miks on sellised reageeringud halvad? Mõtle, kuidas edaspidi sarnaseid vigu vältida.

Kokkuvõtteks võib öelda, et pokkerimängus saab edukas olla ainult pikaajalistele tulemustele keskenduv mängija. Mängijad, kes keskenduvad lühiajalistele tulemustele, kogevad enamasti tarbetut ängi ja ärevust, mille tagajärjel langetatakse pokkerilauas valesid ja halbu otsuseid.